Viljandi Kultuuriakadeemia

Kui mul õnnestub Kaitseväest välja saada, siis ma üritan sisse pääseda Viljandi Kultuuriakadeemiasse, et õppida näitlejaks. See on olnud minu suur-suur unistus juba viie aastasest saadik ning ma loodan seda nüüd siis tasapisi täitma hakata.

Sisseasumiseks tuleb loomulikult teha ka vajalikud katsed, millega ma loomulikult hakkan tegelema siis, kui ma tagasi koju saan. Kuna see on midagi, mida ma väga tahan, siis ma üritan anda endast kõik, et ma sinna sisse saaks. See on üks samm lähemale unistuse täitumisele. Aga enne tuleb muud asjad ära oodata.

Ma lähen sisseastumiskatsetele 26. märtsil kella 12neks. Eksamiteks on vaja ettevalmistada ning ettekanda mingid luuletused ja muud asjad (ei ole hetkel täpselt meeles). Mul on juba endal mõned ideed olemas ja nüüd oleks vaja neid ka realiseerima hakata.

Vahepeal toimunu ...

Pole juba ammu enda blogi täiendanud ja ei viitsi ka praegu väga pikalt millestki kirjutada. Mainiks ainult siis paar asja ära.

Kaitseväes ma hetkel ei ole, vaid viibin Viljandis Psühhiaatriakliinikus, kuna Kaitseväe režiimist sai küllalt. Seal on väga pask elu ning kõik, kes ei taha aega teenima minna, nendel ma soovitan läbi enda perearsti saada vajalikud paberid, et sinna ei peakski kunagi minema, sest sealne ei pole talutav. Vähemalt mitte minu jaoks ning, nagu ma kuulnud olen, siis ka paljude teiste jaoks.

Kes siis veel ei tea, siis mind määrati aega teenima Tallinnasse Vahipataljoni, mis on valitud kui Eesti kõige halvemaks pataljoniks. Olen sellega nõus, kuigi pole teistes Eesti pataljonides käinud.

Paari sõnaga ka siis elust Viljandis. Olen siin alatest eelmisest esmaspäevast ning arstide jutu järgi peaks välja saama tuleval esmaspäeval. Siis saadetakse mind tagasi Tallinnasse, kus ma jään ootama sealse arstlikukomisjoni otsust selle kohta, kas ma saan koju või mitte. Loodan, et saan, kuna ma ei suuda seal olla.

Tahan nii väga koju minna ja kogu see Kaitsevägi võib perse käia!

* pärast 11 kuud teenistuses on kõik lõpuks sellised.