Ma olen õnnetuseks töötanud Rimi keti ühes poes. Selleks oli Tartu Rebase Hyper Rimi, mis vaieldamatult üks halvemaid koht, kus ma töötand olen. Loomulikult ma olen tänulik, et ma seal sain töötada, aga kuna ma enam seal ei ole, siis ma võin öelda, mida ma selle kohta arvan. Arvamus on puhult seotud minu, kui endise Rimi töötaja oma ning ärisaladusi, mida ma ei tohi oma enam mitte kehtiva lepinguga seos paljastada ning mida ma niikuinii ei tea, ma ei paljasta.
Rimis olid asjalood sellised: sa olid peni, kes peab kõik, kes asuvad ametipoolest sinust kõrgemal, ette ja taha kummardama ning oma arvamuse võisid endale hoida, sest see ei kottinud kedagi. Töö ei vastanud palgale ning juhtkond arvas endasi ikka väga hästi. Eriti Tartuse Rebase Rimi juhataja, kes, nii palju kui ma teistelt kuulsin, mitte kellelegi ei meeldi. Kaasaarvatud mulle. Mina üritasin seal nii käituda ja olla, et mina seal kedagi "kummardama" ei hakka, ma mõtlen oma otseseid ülemusi, vaid suhtelsin nendega nagu ma suhtlen oma sõpradega. Kui mõnikord jäi mulje, et neil on päevad, sest ühel päeval on kõik chill ja tore, samas kui järgmisel päeval pead olema madalam kui mulla sees olev vihmauss. Ja seda kõike hierarhia pärast. Paljudele võib see tunduda normaale, sest nii need asjad käivad, aga kuna mul ei meeldi distsipliin, siis mulle ei meeldi ka kui mind kamandatakse, mis oli seal tavaline.
Ma töötasin seal 2009 aasta oktoobrist kuni selle aasta juunini (?). Minu viimastel kuudel seal jäi kogu Rimi kett meediale hambusse ja täiesti õigustatult. Samal ajal kui töötajatele igal võimalikul juhul selga sõtkutakse, siis tulevad Tallinnast, Eesti Rimide peakorterist, käsud muudkui edasi naeratada ning üldse olla õnnelik, et "saad Rimis töötada." Sellega seoses ei tohtinud töötajad meediaga otseselt suhelda ning pidi ajakirjaniku tema küsimuste osas juhataja või Rimi PR'i juurde saatma. Praegu oleks mul oi kui palju Rimi kohta rääkida. Sealsed töötajad olid halva kohtlemise ning pidevalt uute reeglite pärast stressis, kuid seda ei tohtinud keegi väljaspool Rimi olev inimene teada. Pidid edasi käituma "normaalselt" nagu kõik oleks hästi. Debiilsus.
Oma Rimis töötamise aja jooksul sain ma endale juurde palju sõpru ning tuttavaid, kellest mul on kahju, et nad seal edasi töötama peavad. Aga kuna praegu on raske muud tööd leida, siis ei soovita ma neil sealt ka ära minna, sest vaatamata kõigele makstakse seal palka edasi. Paöka, mida vähendati sel aastal, kuna väidetavalt ei lähe Rimidel üle Eesti hästi. Ja minu teada vähendati palka ainult lihttöölistel ning juhtkonna niigi mõttetult suured palgad jäi puutumata. Kuid kui Rimidel ei lähe hästi, siis kuidas on võimalik, et Tartusse ehitati juurde kaks uut Rimi ning kolmanda jaoks on juba detailplaneeringud olemas? Kust nende jaoks raha võetakse, kui Rimid raha sisse ei too? Eks ikka lihtöötajate taskust.
Nagu ma eelpool mainisin, siis palk Rimis ei vasta tööle. Minu töö seal oli äärmiselt füüsiline. Ma pidin tõstma erinevaid raskuseid, palju kummardama jne. Pika peale väsis isegi minu noor selg ära ning mul oli mõnikord raske isegi voodist tõusta, kuid see ei kottinud kedagi. Minu arust peaksid Rimi lihttöötajad rohkem raha saama, kuna nende töö on füüsiliselt raskem ning tänu nendele saab kaup laost saali riiulite peale. Kuid selle asemel teenivad kontoriroti peaaegu kaks korda rohkem raha (ma tegelikult ei tea palju nad teenivad, aga ma arvan), kui saalitöötajad ja seda sellepärast, et neil on mingit kõrgharidust näitav paber. Kui nad on nii targad, et lõpetavad ülikooli ming kõrgema kraadiga, siis Rimisse tööle tulevad?
Räägitakse, et Siberis oli raske elu. Ma ei ole Siberis kunagi käinud ja ma ei tea, mis olukord seal tegelikult oli, kuid töötades Rimis aasta lihttöölisena, siis võib sellest aimu saada küll. Mind küll lasti sealt lahti, kui ma olin juba paljudele mitu kuud juba varem rääkinud, et kui mind sealt lahti ei lasta (mul oli seal mitmeid erinevaid jamasid), siis ma lähen sealt ise minema. Lasti lahti, sain sealt hullumajast minema ning maksti selle eest veel kompensatsiooni ka. Normaalne.
Ma sain hiljuti (11.08.2010 seisuga) teada, et Rimist on veel paar head tuttavat, kas juba ära läinud või on sealt ära minemas. Good for them!
Kuna ma ise praegu kuskil ei tööta ning tööd oleks vaja, siis sinna ma ei läheks mitte iigalgi tagasi, isegi siis kui poe juhataja ise kutsuks. Kuna ma ei pea enam tema ees viisakat nägu tegema, siis ma saadaksin ta pikalt putsi ning kui mingeid tunnistajaid juures poleks, siis lööks sellele pikale töllile ka vast hambaid. Minu soovitus Eesti Rimi juhtidele - asendage Tartu Rebase Rimi juhataja kellegagi, kes oskab oma töötajatega suhelda ning kes piltlikult ei nussiks neid iga päev.
Soovitus ka praegustele Rimi töötajatele - otsige endale mingi muu töökoht, sest mitte keegi ei vääri sellist kohtlemist nagu saab sealsetele töötajatele osaks. Kuna mul on venelastest ning nende käekäigust sügavalt suva ja mina ise Rimi kauplustes ei käi, siis nad võiksid kõik eestlastest töötajad russide vastu vahetada ning neile veel vähem palka maksma hakata. Sest need debiilikuda teevad ükskõik, mis raha eest, ükskõik, mis tööd.
Rimis olid asjalood sellised: sa olid peni, kes peab kõik, kes asuvad ametipoolest sinust kõrgemal, ette ja taha kummardama ning oma arvamuse võisid endale hoida, sest see ei kottinud kedagi. Töö ei vastanud palgale ning juhtkond arvas endasi ikka väga hästi. Eriti Tartuse Rebase Rimi juhataja, kes, nii palju kui ma teistelt kuulsin, mitte kellelegi ei meeldi. Kaasaarvatud mulle. Mina üritasin seal nii käituda ja olla, et mina seal kedagi "kummardama" ei hakka, ma mõtlen oma otseseid ülemusi, vaid suhtelsin nendega nagu ma suhtlen oma sõpradega. Kui mõnikord jäi mulje, et neil on päevad, sest ühel päeval on kõik chill ja tore, samas kui järgmisel päeval pead olema madalam kui mulla sees olev vihmauss. Ja seda kõike hierarhia pärast. Paljudele võib see tunduda normaale, sest nii need asjad käivad, aga kuna mul ei meeldi distsipliin, siis mulle ei meeldi ka kui mind kamandatakse, mis oli seal tavaline.
Ma töötasin seal 2009 aasta oktoobrist kuni selle aasta juunini (?). Minu viimastel kuudel seal jäi kogu Rimi kett meediale hambusse ja täiesti õigustatult. Samal ajal kui töötajatele igal võimalikul juhul selga sõtkutakse, siis tulevad Tallinnast, Eesti Rimide peakorterist, käsud muudkui edasi naeratada ning üldse olla õnnelik, et "saad Rimis töötada." Sellega seoses ei tohtinud töötajad meediaga otseselt suhelda ning pidi ajakirjaniku tema küsimuste osas juhataja või Rimi PR'i juurde saatma. Praegu oleks mul oi kui palju Rimi kohta rääkida. Sealsed töötajad olid halva kohtlemise ning pidevalt uute reeglite pärast stressis, kuid seda ei tohtinud keegi väljaspool Rimi olev inimene teada. Pidid edasi käituma "normaalselt" nagu kõik oleks hästi. Debiilsus.
Oma Rimis töötamise aja jooksul sain ma endale juurde palju sõpru ning tuttavaid, kellest mul on kahju, et nad seal edasi töötama peavad. Aga kuna praegu on raske muud tööd leida, siis ei soovita ma neil sealt ka ära minna, sest vaatamata kõigele makstakse seal palka edasi. Paöka, mida vähendati sel aastal, kuna väidetavalt ei lähe Rimidel üle Eesti hästi. Ja minu teada vähendati palka ainult lihttöölistel ning juhtkonna niigi mõttetult suured palgad jäi puutumata. Kuid kui Rimidel ei lähe hästi, siis kuidas on võimalik, et Tartusse ehitati juurde kaks uut Rimi ning kolmanda jaoks on juba detailplaneeringud olemas? Kust nende jaoks raha võetakse, kui Rimid raha sisse ei too? Eks ikka lihtöötajate taskust.
Nagu ma eelpool mainisin, siis palk Rimis ei vasta tööle. Minu töö seal oli äärmiselt füüsiline. Ma pidin tõstma erinevaid raskuseid, palju kummardama jne. Pika peale väsis isegi minu noor selg ära ning mul oli mõnikord raske isegi voodist tõusta, kuid see ei kottinud kedagi. Minu arust peaksid Rimi lihttöötajad rohkem raha saama, kuna nende töö on füüsiliselt raskem ning tänu nendele saab kaup laost saali riiulite peale. Kuid selle asemel teenivad kontoriroti peaaegu kaks korda rohkem raha (ma tegelikult ei tea palju nad teenivad, aga ma arvan), kui saalitöötajad ja seda sellepärast, et neil on mingit kõrgharidust näitav paber. Kui nad on nii targad, et lõpetavad ülikooli ming kõrgema kraadiga, siis Rimisse tööle tulevad?
Räägitakse, et Siberis oli raske elu. Ma ei ole Siberis kunagi käinud ja ma ei tea, mis olukord seal tegelikult oli, kuid töötades Rimis aasta lihttöölisena, siis võib sellest aimu saada küll. Mind küll lasti sealt lahti, kui ma olin juba paljudele mitu kuud juba varem rääkinud, et kui mind sealt lahti ei lasta (mul oli seal mitmeid erinevaid jamasid), siis ma lähen sealt ise minema. Lasti lahti, sain sealt hullumajast minema ning maksti selle eest veel kompensatsiooni ka. Normaalne.
Ma sain hiljuti (11.08.2010 seisuga) teada, et Rimist on veel paar head tuttavat, kas juba ära läinud või on sealt ära minemas. Good for them!
Kuna ma ise praegu kuskil ei tööta ning tööd oleks vaja, siis sinna ma ei läheks mitte iigalgi tagasi, isegi siis kui poe juhataja ise kutsuks. Kuna ma ei pea enam tema ees viisakat nägu tegema, siis ma saadaksin ta pikalt putsi ning kui mingeid tunnistajaid juures poleks, siis lööks sellele pikale töllile ka vast hambaid. Minu soovitus Eesti Rimi juhtidele - asendage Tartu Rebase Rimi juhataja kellegagi, kes oskab oma töötajatega suhelda ning kes piltlikult ei nussiks neid iga päev.
Soovitus ka praegustele Rimi töötajatele - otsige endale mingi muu töökoht, sest mitte keegi ei vääri sellist kohtlemist nagu saab sealsetele töötajatele osaks. Kuna mul on venelastest ning nende käekäigust sügavalt suva ja mina ise Rimi kauplustes ei käi, siis nad võiksid kõik eestlastest töötajad russide vastu vahetada ning neile veel vähem palka maksma hakata. Sest need debiilikuda teevad ükskõik, mis raha eest, ükskõik, mis tööd.
No comments:
Post a Comment