Sunday, October 31, 2010

Charlie Sheen/Jon Cryer ja Kaks ja pool Meest




Kes meist siis poleks kuulnud situatsioonikomöödiast Kaks ja pool meest? See on kõigile teada tuntud komöödia, mille peategelasteks on Charlie Harper (Charlie Sheen), kes on laste multifilmide ning reklaamide laulude kirjutaja (jingles) ning kes elab ranna äärses majas Malibus. Ta sõidab ringi 100 000 dollarit maksva musta mersuga. Charlie on tuntud ka kui suur naistemees, kes on vaatamata oma suure kepitamise ajaloo jooksul olnud kaks korda kihlatud, kuid mitte kordagi abielus.

Jon Cryer, kes on tegelikult vanem kui Sheen, mängib Charlie nooremat venda Alanit, kellel on mitmeid foobiaid ja komplekse. Alan töötab kiropraktikuna ("massaaž ilms õnneliku lõputa"). Ta on olnud kaks korda abielus ning selle tõttu läkski vahepeal suurem osa tema palgast alimentide maksmisele. Kuid pärast seda kui tema esimene naine ja lapse ema Judith uuesti abiellus, siis ei pidanud ta enam talle alimente maksma. Ma ei tea, kuidas on lood tema teise endise naisega. Alan on viimased seitse aastat elanud koos oma vennaga. Ta oli sunnitud venna juurde elama minema, kuna Judith viskas ta majast välja.

Kolmandaks tegelaseks selles situatsioonikomöödias on Alani poeg Jake, kes ei paista silma suure intelligentsusega, pigem vastupidi. Jake'i tegelaskuju mängib praeguseks 17 aastaseks saanud Angus T. Jones. Kui Angus on koolis viieline õpilane, siis Jake'il on raskusi iga klassi lõpetamisega, milles ta parasjagu käib.

Sarja regulaarseteks tegelasteks on ka veel Charlie majapidaja Berta (Conchata Ferrell), vendade ema Evelyn (Holland Taylor) ja loomulikult ka Alani eksabikaasa Judith (Marin Hinkle). Alates teisest hooajast on sarjas regulaarselt osalenud ka Ryan Stiles, kes mängib Judith'i uut abikaasat Herbi. Sarja vaatajatele on tuttav ka Rose'i tegelaskuju (Charlie naaber), keda kehastab Melanie Lynskey.

Kaks ja pool meest on niivõrd populaarne seriaal, et sealt on läbi käinud ka rida külalis-staar-näitlejaid nagu Enrique Iglesias, Denise Richards, Morgan Fairchild, Emilio Estevez (Charlie Sheene'i vend), Elvis Costello, Sean Penn, Harry Dean Stanton, Brooke Shields, Michael Clark Duncan, Heather Locklear, Megan Fox, Teri Hatcher, Kevin Sorbo, Martin Sheen (Charlie Sheen'i isa), James Earl Jones, Courtney Thorne-Smith jne. Viimane on enim tuntud teisest populaarsest komöödia sarjast Jimi maailm, kus ta mängis Jimi abikaasat Cherylit. Nagu näete on see nimekiri pikk, kuigi ma kasutasin ainult väikest osa tegelikust nimekirjast.
Minu arust on selle sarja kõige naljakamaks tegelaseks just Jon Cryer. Alan Harper on siis ühtlasi ka minu lemmik tegelane.

Ainuke mees maamunal: 3 - seks

Kadi vaatas Joonasele otsa. Joonas seda kohe ei märganud, aga kui ta märkas, et tüdruk teda vaatab, siis vaatas ta Kadi ilusaid siniseid silmi. Kadi nõjatus natukene ettepoole. Joonas ei osanud arvata, mis nüüd saama hakkab. Tüdruk pani silmad kinni ja oli juba täitsa Joonase näo juures. Ka poiss pani endal silmad kinni ja suudles tüdrukut. Kadi suudles poissi kõvasti vastu. Joonas pani oma käe Kadile vasaku põse peale ja Kadi asetas ka oma parema käe poisi vasakule põsele. Peale seda langesid nad mõlemad voodisse. Kuna Kadi ole seda enne teinud, siis haaras tema selles olukorras juhtohjad.
Joonas läks selili voodisse ja lasi asjadel oma loomulikku rada minna.
Kadi tõusis voodist püsti, Joonas jäi sinna selili lamama. Tüdruk võttis endal T-särgi seljast, mille all oli ainult rinnahoidja. Kadi võttis endal jalast ka teksapüksid. Jalatsid olid ammu juba jalast lennanud. Ta ronis uuesti posile kaksiratsa peale ja hakkas teda uuesti suudlema. Siis tõusis ka Joonas istukile ning võttis endalt dressipluusi seljast. Ka püksid tulid tal ruttu jalast. Kadi juba tundis, et Joonas on valmis, sest ta istus poisi kubeme peal. Nad suudlesid edasi. Kadi võttis endalt ka rinnahoidja ära ja viskas selle toa teise nurka. Joonas tegeles samal ajal aluspükste jalast võtmisega. See möödus kiiresti ja edukalt. Kadi suudles Joonast edasi ja siis sirutas ennast voodi kõrval oleva kapi juurde, mille kõige alumisest sahtlist võttis ta välja ühe kondoomi. Ta avas paki ja pani selle Joonasele peale. Siis võttis ka Kadi endal püksikud jalast ja pani Joonase riista endasse. Ta hakkas ennast poisi peal edasi tagasi liigutama. Mõlemad oigasid. Mõlemal oli mõnus. Nad mõlemad suudlesid veel ja veel ning Kadi hakkas ennast Joonase peale kiiremini liigutama.

"Aeglasemalt," tahtis Joonas. "Ma ei taha, et mul veel tuleb."

Tüdruk ei vastanud midagi, kuid aeglustas tempot. Joonasel oli mõnus. Kuna see oli talle esimeseks korraks, siis ta ei olnud teadlik, mida nagu tema peaks tegema. Sellepärast ta ei teinudki midagi. Nad lõpetasid kuskil 7-8 minutit hiljem.

Kadi tuli Joonase pealt maha ning heitis ennast tema kõrvale, endal kerge naeratus näol. Joonas võttis endalt aga kondoomi pealt ära ja küsis:

"Kuhu ma selle viskan?"
"Mu laua juures on prügikast. Viska sinna. Aga mata see muu prügi alla ära. Ma ei taha, et mu ema selle leiaks. Tal pole minu seksuaalelu vastu midagi, aga peaasi, et ma kasutaksin kaitset ning ei teeks seda omas kodus."
"Selge."

Siis nad lebasid lihtsalt seal, kuni viimaks Kadi püsti tuli, ennast riidesse pani ja rõdule suitsetama läks.

Joonas pani ennast ka riidesse ja istus voodi ääre peale.

"Täitsa lõpp!" mõtles Joonas tasakeisi enda ette. "Ma sain keppi. Ja veel Kadilt." Joonas oli väga ekstaasis ja ta ei suutnud oma rahulolu tagasi hoida.

Kui Kadi suitsetamast tagasi tuli, siis küsis Joonas julgelt:
"Kas teeme veel ühe ringi?"
"Väga armas sinust," vastas tüdruk kerge naeratusega näol, "aga mul ei ole rohkem kondoome ja ma väga ei viitsi ka."
"OK, las siis olla," vastas poiss.

Joonase telefon hakkas häält tegema. Talle tuli sõnum. Sõnumi saatjaks oli tema ema, kes kirjutas, et ta õed, ja ka tema ise, on lähipäevil tagasi Tartusse tulemas. Joonas vastas ühe sõnaga: "OK."

Paar tundi hiljem, kui Joonas oli Kadi juurest ära läinud, tundis poiss, et tal on kõht tühi. Ta polnud ju pikka aega juba nii kõvasti "sporti" teinud kui nüüd ja ta vajas nüüd energia taastamiseks süüa. Siis ta siirduski Siriuse poole, mis asus Võru tänaval. Tal oli küll Tamme linnast palju minna, kuid ta kuulas oma iPodi, et aeg kiiremini läheks. Ta jõudiski kuskil 30 minuti pärast kohale.

Joonas sa söönuks ja joonuks ning ta ei teadnud, mida edasi teha. Ta pidi alles ülejärgmine päev Tallinnasse minema, kuid tal ei olnud vahepeal midagi teha. Tal oli igav. Joonasel polnud ka mõtteid, kellele helistada või kellega kokku saada, kuna tema sõprusringkonnas oli rohkem mehi kui naisi ja kuna mehi lihtsalt rohkem ei olnud, siis ta ei osanud midagi teha. Pärast pikka mõtlemist otsustas ta koju minna, et natukene klaverit harjutada.

Järgmisel päeval, teisipäeval, ärkas Joonas kell 11 üles. Tegi endale hommikusöögi ja kohvi. Ta lülitas oma arvuti sisse, et Eesti lehtede kodukatelt lugeda antud olukorra kohta uusimaid uudiseid. Suurt midagi uut seal kirjas polnud. Igal pool kinnitati lihtsalt, et "jah, kõik mehed on maailmas kadunud, aga kui kellelgi õnnestubki mingit meest märgata, siis tuleks sellest kohe kohalikule lehele teada anda." Hetkeks käis Joonasel mõte peast läbi, et ta võiks seda teha, aga kuna ta polnud sellise uudse olukorraga veel päris harjunud ja ta ei teadnud, mis teda võis ees oodata, siis ta siiski otsustas seda mitte teha.

Ta logis ennast msn'is sisse, et vaadata, kas ka Kadi on msn'is, et teda siis enda juurde kutsuda. Kadit see polnud. Poiss saatis siis talle sõnumi:

"Võiks täna kokku saada. Kuna ma olen üksinda kodus, siis sa võid minu juurde tulla. Igatsen sind."

Joonas ei taibanud siiski päris hästi, millises olukorras ta maailmas oli. Nüüd ülejäänud kogu elu ei pidanud ta kunagi enam ühe ja sama tüdrukuga/naisega magama, vaid tal võis olla igal õhtul uus partner. Selle avastuseni jõudis ta alles mitme nädala pärast.
Kell oli 15:32. Joonas tuli just duši alt ja kuivatas ennast parasjagu, kui ta märkas, et talle on uus sõnum tulnud. Sõnum oli Kadilt:

"Ma lootsin, et sa said sellest ise aru, aga paistab, et siiski mitte. See, mis meil oli, oli ainult ühekordne asi ja see rohkem ei juhtu. Kokku võib saada, aga ära rohkem looda."
Joonas oli šokis.

"Kas ta lihtsalt kasutas mind ära?" mõtles ta. Pärast mõne sekundist pausi ütles ta kõva häälega: "Ah, po hui. Ma sain keppi. Mul on suva." Ta ütles seda kõva häälega ja iseghi naeris selle peale.
Ta pani ennast riidesse ja läks välja. Kui ta oli oma maja ukse kinni keeranud märkas ta, et naabrite 17 aastane peretütar on just koju jõudnud. Ta võttis julguse kokku ja läks nende ukse taha. Joonas lasi uksekell ja ootas momendi, kui uks avati.

"Tsau, Joonas. Mis sind siia toob?" küsis ukse avanud naabrite peretütar Kristiina.
"Tsau, tsau. Ah ei midagi. Ma lihtsalt vaatasin, et sa oled kodus ja kuna pole pikalt juba näinud, siis ma mõtlesin, et võiks äkki paar sõnu juttu ajada," vastas Joonas. "Kas sa oled muidu üksi kodus?"
"Jah, nagu sa juba tead, siis papsi ja venda pole ning ema on Rootsis. Ajab töö asju. Asu sisse."
"Tänud."

Teeme lühidalt. Joonas oli Kristiina juures kuskil kaks tundi ja selle aja jooksul õnnestus poisil tüdruk ära rääkida, et see teeks talle suuseksi.
Pärast seda läks Joonas uuesti kesklinna ning sealt edasi Tartu ühte tuntumasse pubisse Krooks.


Saturday, October 30, 2010

Ainuke mees maamunal: 2 - kinnituse otsimine

"Ma ei suuda ikka uskuda, et ma olen ainuke mees maailmas. See ei saa lihtsalt võimalik olla," mõtles Joonas kõva häälega.
Ta suundus elutuppa ja lülitas televiisori sisse, et vaadata uudiseid. Joonas tahtis teada saada, kas uudistes räägitakse midagi selle teema kohta.

Ta klõpsis kanaleid, kuni ta lõpuks sattus CNN'i kanalile. Seal käiski parasjagu erakorraline uudistesaade. Naisterahvast uudistediktor rääkis.

"Something strange has happaned. According to our recourses there are no more men in the world. We have tried to get hold of several men but we have not succeeded. Even all the men who worked in our television company are gone. These news are only possible because I called my friend and asked her to be behind the camera. And other newsreporters are sending this programm tto all over the world ... "

Kui Joonas oli seda kuulnud, siis ta hakkas uuesti kanaleid vahetama ja märkas, et paljud telekanalid on "out of service". Seda võib-olla sellepärast, et inimesed, kes vastutavad telekanali töötamise ja korralikult funktsioneerimise eest, olid mehed.

"Mis kuradi jama see on?" küsis Joonas endalt. Ta läks uuesti enda arvuti taha ja logis msn'i sisse. Ikka olid ainult naised msn'is. Siis hakkas temaga rääkima Kadi Ainumaa:

"Kle, mis teema on? Minu isa, vend ja muud meestest sugulased ja ka sõbrad ja tuttavad on lihtsalt kadunud. Sina oled praegu ainuke mees, kellega ma viimastel päevadel rääkinud olen. Kuidas nii saab olla?"

"Ma ei tea. Ma tõesti ei tea. Ma vaatasin ka just CNN'i pealt uudiseid, kus öeldi, et maailmas on kõik mehed ära kadunud. Paljud telekanalid ei funktsioneeri ja need vähesed, mis töötavad on ka tänu naistele. Ja miks mina ainuke mees olen, seda ma ei tea."

"OK," ütles Kadi ja logis ennast msn'ist välja.

Joonas logis ka msn'ist välja ja hakkas ennast ka välja minekuks sättima. Enne aga otsis ta välja enda telefoni ja nägi, et tal on 93 vastamata kõnet. Suurem osa oli tema emalt. Joonas siis helistaski talle tagasi.
"Joonas, sina või?" küsis ta ema Katrin.
"Jah ..."
"Jumal tänatud. Kas sa oled uudiseid vaatand?"
"Kui sa mõtled neid uudiseid, mis räägivad, et kõik mehed on maailmast kadunud, siis jah."
"Jah, neid ma mõtlengi. Ma arvasin, et ka sina oled kadunud. Sinu isa küll on. Miks sa enne telefoni vastu ei võtnud?"
"Mul oli tegemist. Ma üritasin ise seda asja kontrollida."
"Selge. Kas sa oma õdedega oled rääkinud?"
"Ei, aga ma vaatasin, et nemad on ka mulle helistanud."
"Seda kindlasti. Mul pole ka olnud aega, et nendega rääkida, aga ma teen seda kohe."
Joonase ja tema ema vestlus kestis veel 20 minutit. Pärast seda kõnet helistas poiss oma õdedele ja kõikidele nendele inimestele, kes talle olid helistanud. Erinevate kõnede peale läks tal üle 5 tunni aega. See oli tappev aeg.

Siis sai Joonas lõpuks ka välja minna. Ta tellis endale takso ja sõitis kesklinna. Enne kui ta jõudis taksost välja tulla tormasid erinevad naised tänavalt tema juurde ja hakkasid temalt läbisegi igasuguseid asju küsima. Joonasel nendele vastust polnud ja ta pidas tol hetkel paremaks nende naiste eest lihtsalt ära joosta. Naised jooksid talle mingi aja järgi, kuid loobusid lõpuks.

Joonas peitis ennast lõpuks Tiigi tänavas asuva põõsa taha ära. Sealt piiludes märkas ta, et mõned naised ikka otsisid teda. Tal ei olnud õrna aimugi, mida teha. Siis ta otsis välja oma telefoni ja helistas Kadile ja küsis tema käest, kas tal oleks võimalik ennast tema juures paar tundi peita, et välja mõelda, mida järgmisena edasi teha. Kadi oli nõus. Joonas siis hiiliski majade ja põõsaste tagant Kadi juurde, kes elas Tamme linnas.

Kui Joonas lõpuks kohale jõudis, siis lasi Kadi ta sisse. Poiss oli niivõrd osavalt ennast peitnud, et talle ei olnud ükski naise järgi tulnud.

Kadi pakkus Joonasele kohvi ja koos hakati muusikat kuulama. Kadi küsis:

"Noh, kas sa oled siis midagi välja ka mõelnud?"
"Hetkel veel mitte. See kõik on lihtsalt niivõrd ootamatult juhtunud, et ma lihtsalt ei tea mida teha."
"Loomulikult. Ma usun, et kindlasti võib olla väga raske olla ainuke mees maailmas."
"Või veel. Nüüd tuleb välja, et ma ei saa linnas ka rahulikult ringi kõndida ilma, et naised minuga jutule tuleksid."
"Nüüd sa siis tead, mis Brad Pitt ja Johnny Depp mõelda võivad .... Perse, neid ka ju enam siis ei ole."
"Ega jah. Ma ei kujuta ette, miks mina just pean ainuke olema. Maailmas on kindlasti veel miljoneid mehi, kes saaksid selle rolliga paremini hakkama kui mina ..." ütles Joonas, kui ühtäkki ta telefoni helises.

"Jah, Joonas kuuleb´," tutvustas ta ennast helistajale, kuna helistajaks oli võõras number.
"Tervist, mina helistan ETV'st ja minuni on jõudnud info, et te olete ainuke mees, keda inimesed on viimastel päevadel Eestis näinud."
"No, tuleb välja ja nii. Mis siis?" küsis Joonas.
"Ma tahaksin teid kutsuda meie saatesse "Ringvaade", kus teid intervjueeriks Anu Välba. Mis te arvate, kas saate tulla?"
"Mmm, ma ei teagi. Vast ikka. Kuna ma tulema peaksin?"
"Kuna te saate. Meil on nüüd vaba aega küllalt, et teid vastu võtta. Ideaalis oleks hea päev juba homme. Me võime teile isegi auto järgi saata. Sest nagu ma aru olen saanud, siis te olete Tartus?"
"Jah, nii see on. Aga ma tuleksin hoopis kolmapäeval (ülehomme). Ja auto oleks hea küll. Kuid mul oleks ka üks tingimus."
"Ja see oleks ...?"
"Oodake korra."

"Kadi, kuule, mulle helistatakse just ETV'st ja küsitakse, kas ma tahaksin minna "Ringvaate" saatesse intervjuud andma. Kas sa tahaksid kaasa tulla? Mul oleks seal tõesti nagi sõpra vaja."
"Kuna sa läheks sinna?" tahtis Kadi teada.
"Ma ütlesin, et kolmapäeval. Saaksid siis?"
"Jah, ikka. Lähme siis minu autoga."
"OK, väga hea," vastas Joonas.

"Jah, ma olen tagasi," ütles Joonas ETV esindajale. "Minu tingimuseks oleks see, kui ma saaksin ühe tuttava kaasa võtta. Kas see oleks OK?"
"Ma arvan küll. Olete siis tulemas?"
"Jah. Mis kell ma kohal peaksin olema?"
"Kell 12. Muido on meie saated varem, aga seekord teeme erandi."
"Selge, siis näeme. Nägemist."
"Nägemist."

"Et siis on minek Tallinnasse jah?" küsis Kadi.
"No jah, tuleb nii välja," vastas Joonas, kui ta parasjagu enda telefoni "hääletu" režiimi peale pani. "See on ka ainuke kord kui ma Tallinnase lähen. Mulle väga Tallinn ei meeldi ja kui keegi tahab minult veel saada mingeid intervjuusid, siis tulgu ise Tartusse."
"OK. Mis kell me seal peame siis olema?"
"Kell 12. On see OK sinu jaoks?"
"On küll."

Joonas ja Kadi rääkisid veel mitu tundi igasugustest erinevatest asjadest. Üldteemaks oli loomulikult see, et Joonas on ainuke mees maailmas. Pika peale läksid nende jutud ikka lähedamaks ja intiimsemaks, kuni lõpuks hakati rääkima seksist.

Kadi, erinevalt Joonasest, oli juba paaril korral sugulises vahekorras olnud. Kadi teadis, et Joonas pole enne naisega olnud ja tahtsin nüüd olla esimene, kes seksib ainukese mehega maailmas. Ta loomulikult ei teinud Joonasele selle kohta otsest pakkumist, kuid vihjas sellele. Joonas sai sellest aru. Asi lõpuks lõppeski sellega, kui Joonas ja Kadi seksisid. Need olid selle ajani Joonase parimad 5 minutit tema elus. Mõlemad jäid sellega rahule ning kumbki ei kahetsenud midagi.

Saturday, October 23, 2010

SoccerManager.com


Internetis, aadressil soccermanager.com, asub internetipõhine jalgpalli fantaasia mäng. Selliseid mänge on Interneti küll ja küll, kuid mitte ükski pole nii mahukas ning faktipõhine kui soccermanager.com.


SM'is on üle 40 000 päris mängija (minu endistest meeskonna kaaslastest on seal Mihkel ja Jürgen Kuresoo, Eino ja Sander Puri, Taijo Teniste), üle 1500 päris meeskonna (sealhulgas ka praegused Eesti Meistriliiga meeskonnad) ning kõikide mängijate tasemed (ratings) on SM'i ekspertide poolt paika pandud.

Tavakasutaja saab korraga omada (kui treeneri rating on 45+) kolme meeskonda. Aga kui treener on ostnud endale näiteks kuldpaketi, siis ta saab peale nende kolme juhtida veel 10 enda poolt valitud meeskonda.

Igal kuldpaketi omanikult on võimalik juhtida ka rahvuskoondist, osaledes sellega SMFA koondiste meistrivõistlustel.

Igas tavalises liigas on neli divisioni 20 meeskonnaga ehk siis nagu Premier League'i, La Liga ja Serie A's.

Treener ei saa meeskonda treenida, kuid aga peab hoolitsema selle eest, et igal kolmapäeval ja laupäeval (siis kui toimuvad liiga mängud) oleks meeskonnal olemas korralik algkoosseis. Treener saab seada ka meeskoona formatsiooni, taktika ja vahetused.

Mängu parimad mängijad:

Parim väravavaht: Iker Casillas, Julio Cesar ning Gianluigi Buffon - 95 (sajast)

Parim kaitsja: Douglas Maicon, Nemanja Vidic ja Carles Puyol - 96

Parim poolkaitsja: Kaka ja Xavi Hernandez - 97

Parim ääreründaja: Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo - 98

Parim puhas ründaja: Wayne Rooney, Fernando Torres, David Villa, Zlatan Ibrahimovic, Samuel Eto'o ja Didier Drogba - 96

Parimad eestlased:

väravavaht - Sergei Pareiko 85

kaitsja - Raio Piiroja 83

poolkaitsja - Joel Lindpere 84

ründaja - Andres Oper 84

Mina olen ise seda mängu mänginud juba kolm/neli aastat ja minu arust on see mäng on ülihea. Soovitan seda kõigile.

Ainuke mees maamunal: 1 - algus

This summary is not available. Please click here to view the post.

Friday, October 22, 2010

Mark Harmon ja NCIS


Mark Harmon mängib TV 3's jooksvas põnevussarjas NCIS vanemagent Leroy Jethro Gibbs'is. Gibbs on kindlameelne, tõsine ning suurepärane uurija ja juht. Ta töötab koos oma meeskonnaga, kuhu kuuluvad peale tema ka Anthony DiNozzo (Michael Weatherley), Ziva David (Cote de Pablo), Timothy McGee (Sean Murry). Nemad on siis uurijad. Sarja peategelasteks saab veel lugeda ka koroneri Donald Mallardi (David McCallum) ning arvutieksperdi Abigail Sciuto (Pauley Perrette).

Sarja sisu jutustab erinevatest mereväega seotud kuritegudest, mida uurib eelpool toodud meeskond. Terve episoodi vältel uurivad ja puurivad meeskonna liikmed neile sattunud kuritegu, millega nad ka osa lõpuks maha saavad.
Minu meelest on sarja kõige lahedamaks tegelaseks just Gibbs, kes oma kogemustele ning vana kooli tegevusele lähtudes juhendab meeskona, et kuritegu lahendada.

Gibbs, kes enne NCIS'i tööle asumist töötas mereväe snaiprina, on töödanud selles asutuses üle 10 aasta. Kui ta töötas veel mereväes, siis ta käis palju kodust eemal, ning ühel päeval, kui ta oli järjekordsel välismissioonis, sai ta teate, et tema pere on mõrvatud. Peale seda intsidenti ta otsis üles tema pere mõrvanud mehe ja tappis ta. Ta ei läinud kinni, kuna ta suutis väga hästi oma jälgi varjata. Pärast seda läks ta NCIS'i tööle.
Tegu on väga laheda sarjaga, mida ma soovitan kõigil vaadata. Kuigi sarja pealkiri ja sisu on seotud mereväega, siis sealne tegevus on nii humoorikas ja põnev, et seda võivad kõik vaadata. See sobib kõigile.
Ameerikas jookseb praegu kaheksas hooaeg ja Eestis alles vist neljas või viies.

45 minutes chapter 2

"OK, guys, we may be 0:3 behind but we still have 45 minutes left to win this game," said Arlenborought FC manager Geoffrey Saunders to his players. "We have come a long way and we are so close winning this title. OK, we are trailing but if we stick together I belive that we will win this game. So, what to you think? Do we have a chance to win it?"

"I belive that we do," replyed teams center back and captain Matt Holland.
"I think that do, coach," said teams left winger Carl Henning.

So did the rest of the team.

"OK, that's great. But I'm going to take two substitutions. I'm going to take out Larry (teams center midfielder) and replace him with Kennedy (center forward) and take out, mmm, Masterson (teams right back) and replace him with Dudemaister (right midfielder). Is this OK to everybody?"

Team agreed.

"It's not that you made a poor match but we need to start attacking more. We got nothing to lose, only yo gain."

Before the second half manager made the changes what he said before and sencond half begone.

47. minute: Arlenborought got a free kick from their own half. Holland took it. He send the ball to the opposite teams 16 yard box were Kennedy had a chance to score. But unforunatly he missed the target.

53. minute: Arlenborought got a corner. Dudemaister took it and send the ball into the penaltybox were defenders send it clear.

63. minute: Arlenborought made their third subtitution. Martin Hunt (Estonian left midfieldes) replaced Lewis Carroll (teams left midfielder).

65. minute: Two minutes after coming to the pitch Hunt got a chance to take a free kick from 22 yards. He shoot but hit the bar. Rebound was catched from Kennedy who scored with his head. Score was now 1:3.

69. minute: Opposite teams goalkeeper made a goal kick. But before hitting the ball he slipped and the ball was caught by Hunt who shoot the ball over the keeper and made it 2:3.

78. minute: Arlenborought got another corner. Hunt took it. He sent the ball to the 16 yard box were it was cleared by the goalkeeper. Rebound was caught by Masterson who shoot on target but the ball was cleared off the line by a defender.

84. minute: Arlenborought midfielders passed the ball in the middle of the field. Then one of the midielders passed it to Hunt to dribbeled it past the opposite team defender. Then Hunt crossed the pall into the box were Kennedy had a shot. Keeper saved the first attempt but the striker managed to score from the second shot. Score was now 3:3.

Arlenborought managed to draw the score.

92: minute: Arlenborought got a penaly kick and who else then Hunt went to took it. If he scores then his team wins, but when he misses, game goes to extra time. Hunt waited for refferees whistle and then he charged toward the ball. He made a right footed shot to the left bottom corner and he scored. Keeper jumped the other way. Score was now 4:3 to Arlenborought.

After the full time whistle Arlenborought had something to cheer about. Team captain Matt Holland lifted the trophy up in the air and celebration started.

Jeffster!

Jeffster on fiktsionaalne kahemehe bänd teleseriaalist Chuck. Bänd koosneb Jeffrey Barnes'ist (Scott Krinsky) ja Lester Patel'ist (Vik Sahay). Jeff on bändis taustalaulja ning pillide peal (süntesaator) ja Lester on solist.
Jeffster esitab teiste lauljate laule natukene omas võtmes. Nad arvavad, et nad on imehea bänd, keda kõik kuulata tahavad, kuid nende esinemised on alati kergelt idiootsed ning minu jaoks ka naljakad.

Nende repertuaari kuuluvad näiteks Toto laul "Africa", Jon Bon Jovi laul "Blaze of Glory," Felice ning Boudleaux Bryan'i laul "Love Hurts" jne.
Nimekiri mõningatest Jeffsteri lauludest (youtube'i lingid):

Thursday, October 21, 2010

45 minutes chapter 1


"Yes, agent Carmichael, you are poisoned. And if you can't find an antitote in the next 45 minutes you are gonna die. Which I would like, actually," said doctor Zook to his nemesis agent Charles Carmichael.

"You do know that I will capture you and arrest you. Because, poisioned or not, I will do anything in my power to see you behinde bars," replyed Carmichael.

"Yeah, sure, what ever. But I will going to give you a chance to get the antitote right here right now if you tell me the codes to the USA national bank vault," gave dr. Zook Carmichael a chance to live.

"Over my dead body, doc. I won't teel you the codes even if my life would depended on it," said a bit moranic Carmichael. "Oh wait ... ," finally he realised that his life really is depending on it.

"My pleasure, agent. I now have to wait for another 40 minutes for you death."

"Boo-hoo, I'm not going to die and I think you know it."

"But you are, stop arguing."

"No, I'm gonna stand up from this chair and I'll bet that youself give me the antitote."

"Yeah, what makes you think that?"

"Simple, in one minute CIA's special unit will come through this door, kill all your men and arrest you. Then they will force you to give me the antitote."

"Oh really!"
"Yes. So I'm gonna just sit here and wait."

"OK. Yell me - are you going to give me the codes or not?"

"For the last time - no."

"It was great to fight against you all these years and it's a bit sad that our ways depart like this."

"What are you talking about?"

"Hey, Larry, throw me your gun," told dr. Zook to one of his men.

When he got the gun he pointed the barrel towards Carmichael and said:

"Bye, bye, agent Carmichael. With or without you I'm going to find the way how to get into the vault."

And then he pulled the trigger. Agent Carmichael brains flew against the wall behind him.

"OK, guys, let's bail. We have a vault to get into."

Dr. Zook and his men left Carmichael's body were it was and left the building with their van.
Special agent Charles Carmichael, 38, had been working working for the CIA for 13 years and after dr. Zook killed his first partner Charles promised to capture Zook and put him behind bars. Things of course didn't work out as he planned.

Wednesday, October 20, 2010

Laul: Katharine McPhee - Terrified ft. Zachary Levi




Tegu on minu arust on väga hea ning armsa lauluga. Nagu pealkirjast lugeda võib, siis esitavad seda Katharine McPhee, kes osales mingil hooajal American Idoli saates ja sai seal lõpuks teise koha, ning Zachary Levi, kes on rohkem tuntud näitleja ameti poolest.


Ma tahaksin rääkida kahest asjast selle laulu juures: esiteks see, kuidas ma selle laulu leidsin ja teiseks, laulu sisust.

Kuidas ma sellele laulu leidsin?
Kes on eelnevalt minu blogi postitust Chuck'i kohta lugenud, teab, kes on Zachary Levi. Igatahes, kuna mulle sari Chuck väga meeldib, siis ma otsustasin selle kohta Wikipeediast natukene rohkem lugeda. Sel ajal lugesin ma ka läbi selle seriaali näitlejate Wikipeedia artikleid. Zachary Levi oma lugedes leidsin ma muusika alateema alt, et ta on ametlikult salvestanud ainult ühe laulu (kuigi tema häält kuuldes ei saa ma aru, mis ainult ühe): selle sama laulu, millest praegu jutt. Kuna ma polnud seda laulu enne kuulnud ega teadnud ka midagi Katharine McPhee'st, siis ma otsustasin youtube'i vahendusel seda laulu kuulata. Ja see laul oli super. Järgnevatel päevadel kuulasin ma seda laulu mitu korda (kuni viis) päevas. Praegu on see laul mul arvutis olemas ning ma ei pea selle laulu kuulamiseks enam youtube'i külastama.

Teiseks, ma küll lisasin allapoole ka selle laulu sõna ning youtube'i lingi, kuid ma räägiks ka paari sõnaga selle laulu sisust. Laul video kujutab kahe armastatut, kes kohtuvad ning kelle vahel tärkab kohene säde ja armastus. Nende elus/suhtes on ka palju traagikat ning draamat, kuid nad saavad sellest üle, sest nende armastus on tõeline ning õige. Laulu pealkiri viitab kergele kõhklusele alustada seda suhet, kuid sellest saadakse üle.

Sõnad:
You by the light
Is the greatest find
In a world full wrong you're the thing that's right
Finally made it through the lonely to the other side

You said it again my heart's in motion
Every word feels like a shooting starI'm at the edge of my emotions
Watching the shadows burning in the dark,
And I'm in love and I'm terrified.
For the first time in the last time
In my only life.

This could be good
It's already better than last
And love is worse than knowing
You're holding back
I could be all that you needed
If you let me try

You said it again my hearts in motion
Every word feels like a shooting start
I'm at the edge of my emotions
Watching the shadows burning in the dark
And I'm in love and I'm terrified
For the first time in the last time
in my only

I only said it cause i mean it
I only mean cause it's true
So don't you doubt what i've been dreaming
Cause it fills me up and holds me close
Whenever i'm without you ...

You said it again my hearts in motion
Every word feels like a shooting star
Watching the shadows burning in the dark
And I'm in love and I'm terrified
For the first time in the last time
In my only life

Youtube'i link:

Windows Live Messenger


Ehk MSN (Microsoft Network) on ülikõva leiutis. See on ka kõige populaarsem netis suhtlemise viis. Kui kunagi asendasid elektroonilised kirjad tava kirju, siis nüüd on üha enam populaarsemaks saanud, et inimesed suhtlevad omavahel msn'i teel. Uuemad msn'i versioonid võimaldavad inimestel jätta üksteisele teateid ka siis, kui teist inimest parasjagu msn'is ei ole. Vanemate versioonidega see võimalik polnud.

Igal kasutajal on võimalik oma msn'is lisada kümneid ja kümneid tuttavaid ning nad siis erinevalt ära kategoriseerida. On võimalik seada endale ka display pilt. Uuemate msn'is versioonidega saad sa muuta ka kõikide sõprade display pilti ja ka nende nime, kui sa nendega parasjagu räägid.

Saab disainida ka oma akent ning iga sõbraga on võimalik omada ka erineva disainiga aknaid. See on ka päris lahe lisa.
Igatahes, mis ma siin ikka räägin. Minu sõprusringkonnas omavad kõik inimesed msn'i ja nendel, kellel oma msn'i kontot pole, teavad vähemalt, mis see on.

Simon Baker ja Mentalist


Mentalist on Kanal2's jooksev krimisari, mis jutustab endise petumehe, väga hea tähelepanemise oskusega California Uurimisbüroo konsultandist Patrick Jane'ist.
Jane oli enne politseis tööle hakkamist "selgeltnägija", kes pettis inimestel raha välja rääkides neile igasuguseid asju nende hauatagustest sugulastest. Ta oli selles äärmiselt osav, kuna Jane'il on väga hea tähelepanemise oskus. Ta suudab ka väiksematest käitumismallidest ning inimeste isiklikest asjadest kokku panna nende inimeste võimaliku profiili. Suuresti selle oskuse tõttu ongi Mentalist väga populaarne sari.
Patrick, kes avalikult ühes jutusaates solvas ja mõnitas ühte sarimõrvarit (kes tapab peamiselt naisi), kaotaski viimase käe läbi oma naise ning lapse. Pärast seda intsidenti jättis Patrick selgeltnägija "ameti" ning läks tööle California Uurimisbüroosse (CBI) ning liitus Red John'i tabamise üksusega. Patrick ja kogu see rühm on keskendunud küll suuresti Red John'i tabamisele, kuid tegeletakse ka muude uurimistega.
Patrickul on tavaks kogu aeg juua teed ja seda vist sellepärast, et ta oli kunagi psühhiaater. See seletab ka tema riietust - viigipüksid, pintsak, jakk ja kingad. Ühesõnaga, viisakas väljanägemine.
Patrick Jane'il on kombeks ka kahtlusalustele vingerpussi mängida. Tavaliselt selliste trikkide tõttu ta süüdlased päevavalgele toobki. Suuremalt jaolt on Patrickule juba pikalt enne politseid teada, kes mõrvar on, aga talle lihtsalt meeldib oma meetoteid kasutada.
Simon Baker, Austraalia päritolu filminäitleja, on üks paljudest Austraalia näitlejatest, kes on mänginud "Kängurumaa" menusarjas "Kodus ja võõrsil." Baker osales seal 1994. aastal. Praegu võib Simon Bakerit näha Sony TV kanalil seriaalis "Eestkostja," kus ta mängib mingit advokaadi tüüpi ametimeest. Simon on ise ka öelnud, et ta tahaks koos oma abikaasaga saada Ameerika kodakondsust. Eks vaatab kuidas sellega asjad lähevad.
Mentalist on väga lahe ja põnev sari, mida ma soovitan kõigil vaadata. Kas uuesti Kanal 2's, kui seda uuesti peaks näitama hakkama, või siis Interneti vahendusel.
Praegu jookseb Ameerikas Mentalisti kolmas hooaeg ja mingi kuu või kaks tagasi lõppes Eestis esimene hooaeg.

Zachary Levi/Yvonne Strahovski ja Chuck







Kanal 2's jookseb krimi-komöödiasari "Chuck", kus nimiosalise rolli mängib nohikliku väljanägemisega Zachary Levi, kelle peas on seadeldis, mis sisaldab kõiki Ameerika Ühendriikide saladusi. Selle seadeldise töötas välja Chucki isa Stephen Bartowski. Praegu jookseb Ameerikas selle sarja neljas hooaeg ja meil, Eestis alles esimene.

Esimese hooaja alguses sai selgeks, kuidas Chuck endale need saladused pähe sai. Ninmelt, Chucki sõber ülikooli aegu (Stanfordi Ülikool) Bryce Larkin (isik, kelle pärast Chuck ülikoolist ka välja visati), kes töötab CIA's, saatis Chuckile Intersecti programmi viimasele maili peale. Kui Chuck selle dokumendi avas, siis mitme tunni jooksul laadis Intersect Chuckile pähe. Pärast seda, kui USA valitsus sai teada, et kogu riigi saladused on ühe nohikliku arvutimängusõltlase peas, saadeti teda valvama CIA (Central Intellegence Agency) ja NSA (National Security Agency) kaks parimat agenti. CIA'st siis Yvonne Strahovski mängitav Sarah Walker (alias) ja NSA'st John Casey (Adam Baldwin).
Juba algusest peale näitab Chuck üles kompetentsust, et ta suudab ka vaatamata eriväljaõppele enda eest suurepäraselt hoolt kanda. Muidugi vajab ta ka agentide abi, kuna tal puuduvad igasugused teadmised erinevatest võitlusvormidest ning ei jaga ka midagi relva käsitlemisest.

Mida episood edasi seda selgemaks saab, et Chuckil on Sarah'i vastu tunded. Esimesel kahel hooajal on nad sunnitud teesklema paari, sest see on ainuke võimalus, kuidas John Casey, kes töötab sarnaselt Chuckile ka Buy More'is (elektroonika edasimüüja), ja Sarah Walker saaksid igapäevaselt Chuckile võimalikult lähedal olla. Kui tööajal on Chuck rohkem koos Sarah'ga, siis väljaspool tööd valvad Chucki seljatagust rohkem Casey, kes on Chucki, tema õe Ellie ja viimase elukaaslase, ja hilisema abikaasa, naaber.
Alates kolmanda hooaja lõpu osadest hakkavad Chuck ja Sarah päriselt käima. Kuna see on nii CIA ja NSA protokollide vastu, siis nad peavad alguses tõestama, et nad suudavad olla paar ja samal ajal ka tööd teha, et ei oleks mingeid emotsionaalseid segavaid faktoreid. Nad saavad sellega ka hakkama.

Teise ja kolmanda hooaja osad näitavad ka Chucki isa, kes on üle 30 aasta CIA jaoks töötand. Kolmanda hooaja lõpus saab ta surma ning neljanda hooaja alguses hakkab Chuck, alguses koos oma parima sõbra Morgan Grimes'iga (Joshua Gomez), kes samuti töötab Buy More'is, Chucki ja Ellie ema otsima. Pärast liituvad selle otsinguga ka Sarah ja Casey.

Morgan, kes on Chuckiga sõber olnud juba 23 (?) aastat, on väike ebardlik, kuid idiootlikult julge samuti üks seriaali peategelastest. Siis kui Chuck hakkas koos CIA ja NSA'ga töötama, siis ei teadnud Morgan temast asjadest midagi. Aga kuskil kolmanda hooaja käigus saab Morgan samuti teada, et tema sõber töötab valitsuse heaks. Hiljem, kui Morgan aitab Casey'l depressioonist üle saada (Casey eemaldati töölt arvatava riigireetmise ning omavolilise käitumise pärast; hiljem sai ta tänu Morganile oma töö tagasi) kostis Casey CIA peadirektorile Morgani eest ning Morgan sai ametlikult meeskonna liikmeks. Morgan on mitmel korral näidanud välja vaprust, julgust ning teadmiseid ning sellega panustanud meeskonna missioonidesse.

Pärast seda, kui Chuck laeb endale pähe alla Intersect 2.0, siis saab talle osaks palju muid oskuseid. Kui Chuck teatud ohtlikes olukordades välgatab (flash), siis oskab ta kung-fu'd, käib relvadega suurepäraselt ümber, oskab erinevaid enesekaitse tehnikaid jne. Intersect 2.0 on samuti Chucki isa poolt välja loodud.

Tegu on super hea sarjaga, mis on võitnud miljoneid toetajaid mitte ainult Ameerikas, vaid ka üle kogu maailma. Keskmine vaatajaskond Ameerikas on 8 miljonit inimest. Päris hea.

Zachary Levi, kes võib Eesti televaatajatele tuttav olla sarjast Kaugel täiuslikkusest, kus ta mängis Kipp Steadmani, on päriselus Chucki tegelaskujuga väga sarnane. Mõlemad armastavad arvutimänge, mõlemad on kergelt nohikud ja on üldiselt käitumise poolest väga sarnased. Minu arust sobib ta sellesse rolli suurepäraselt.

Yvonne Strahovski, Poola päritolu Austraalia näitlejanna, sai Sarah Walkeri rolli võiks öelda päris kiiresti. Pärast aastaid Austraalia teatri- ja filmimaastikul töötamist kuulis ta, et Ameerika telekanal NBC otsib oma uue seriaali tarvis näitlejaid. Yvonne saatis siis enda eelmisest rollidest pärit lindid NBC'le ning jäi Austraalias oma tolle aegseid projekti lõpetama. Kui need said valmis, siis lendas ta ka ise Ameerikasse ning kolm päeva pärast USA's maandumist sai ta rolli endale. T aon ise meedias naljatanud, et Ameerikas näitleja tööd saada on väga kerge ning soovitab seda kõikidel teha.

Zach ja Yvonne moodustavad ekraanil super hea paari ning koos teiste kaasnäitlejatega (Baldwin; Gomez; Sarah Lancaster, Chucki õde Ellie; Ryan McPartlin, Ellie abikaasa; Vik Sahay, Lester Patel; Scott Krinsky, Jeff Barnes) moodustubki super hea teleseriaal, mida tasub vaadata.

Täpsemalt saab seriaal kohta lugeda wikipediast aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Chuck_(TV_series)
Chuck on eetris Kanal 2's igal teisipäeval kell 20:30.

Eesti kohtusüsteem


Ma ei suuda uskuda, kui nõme on Eesti kohtusüsteem ja ma ei oska isegi öelda ega ka arvata, miks see nii on. Las ma alustan algusest ja ütlen teile, miks ma arvan, et Eestis kohtusüsteem on jura. Vastus ei olegi väga raske. Minu arust ei ole tegu normaalse ega mõistliku kohtusüsteemiga, kui mõrva eest määratakse inimesele 7 aastane vanglakaristus, kuid riigireetmise eest 15-25 aastat. Kas see on teie arust normaalne? Minu arust mitte.
Ma olen kuskilt lugenud, et Eestis ei määrata pikki vanglakaristusi, kuna vanglates pole ruumi, et vange seal pikka aega kinni pidada. Samas kulub iga vangi ülalpidamise peale ka kuni 25 000 krooni kuus. Siin tekivad mõned küsimused. Miks ei eihitata vanglaid juurde? Raha kärbitakse igaltpoolt niigi palju, et mingi vangimaja peaks ikka ära ehitatud saama. Ja miks kulub vangide (artiklist lugesin, et eluaegsete vangide) peale kulub niivõrd suur summa? Nemad ju ei pea uuri maksma, eletri eest tasuma või telefoni arveid maksma. Kuigi riik nende eest maksab, siis kust kurat tuleb kokku selline summa. Mõni inimene elab koos arvete tasumisega kuus ära 4500-6000 krooniga. Aga kuidas üks vang selle eest ära ei ela? Kas nad söövad siis nii palju või? Või vaatavad telekat? Kasutavad Internetti? Mängivad hasartmänge? See on minu jaoks mõistmatu, kuidas tuleb kokku selline summa.
Vanglate vähesuse kohapealt. Pidevalt kurdetakse selle üle, et Eestis on väha lasteaedasid ning vähe vanglaid. Miks ei ehitata neid juurde? Jällegu tuleb mängu raha. Kust võtavad poliitikud raha, et endal palka tõsta? Ei oska öelda. Aga kui prooviks teha nii, et võtaks vanglate ning laseaedade ehotamiseks raha samast kohast, kust palkade suurendamiseks. Ja teate kus see koht on? ... See raha peaks tulem ikka maksumaksja taskust. Aga eks need, kes riiki juhivad, tea vast ise paremini.
Siis ma tahaksin veel rääkida vanglakaristuste pikkustest. Ma küll ei taha uskuda, et kurjategijatele määratakse lühikesed karistused, kuna vanglates pole ruumi. Aga kahjuks need asjad nii on. Ma mäletan mingi ajalehe artiklit, kus mingi miljonäri poeg, kes oli vist ka alaealine, sõitis purjus peaga paar inimest surnuks. Antud teo puhul on rikkumis päris palju. Ilma lubadeta sõitmine, purjus alaealine (kui ta ikka oli allekas), purjus peaga sõitmine, inimeste tapmine ning võib-olla ka auto omavoliline võtmine. Kui ma õigesti mäletan, siis ta sai karistuseks kolm aastat tingimisi ja vist pidi ühe aasta ka reaalselt ära kandma. Kas see ei tundu teile idiootne? Mida peavad ohvrite vanemad mõtlema, kui nende pereliikme mõrvarile määratakse selline karistus? Ma arvan, et nad oleksid rahuldanud eluaegse vanglakaristusega. Ka mina arvan, et see oleks olnud õige karistuse pikkus. Kui ma õigesti mäletan, siis oli selle kohtuprotsessi kohtunik nendel mingi peretuttav ja sellepärast noormees ei saanudki pikemat karistust. Järjekordne debiilsus.
Selline küsimus ka: kui Eesti riigil kulub vangide ülalpidamise peale tõesti nii palju raha, siis miks ei rakendata Eestis surmanuhtlust? Ameerikas ja Mehhikos, vist ka Venemaal, on surmanuhtlus täita olemas. Miks siis ei ole seda meil? Seda võib-olla sellepärast, et Eesti on heaoluriik koos oma heaoluühiskonnaga. Heaoluriikides on tähtis inimestele uue võimaluse andmine ning lühike vanglakaristus on selleks väga hea rehabiliteerimis võimalus. Idiootsus. Paljud inimesed suudavad terve elu elada nii, et neil ei teki võimudega mingeid probleeme, kuid mõned, kurjategijad, vägistavad, tapavad, röövivad või teevad mida iganes, istuvad oma aasta ära ning on jälle vabad kodanikud. Siin pole võrdsust ollagi. Aga võrdsus polegi tähtis praegu. Asi on õigluses. Kui inimene on teisele halba teinud, siis ta väärib selle eest ka vastavat karistust. Kui inimene on teise ära tapnud, siis peaks mõrvar selle eest ka oma elu kaotama. Suuremate kuritegude kordasaatjad võiksid 50-60 aastat trellide taga istuda või chillida seal kuni loomulik surm tuleb.
Minu arust on see riigi poolt uskumatult debiilne ning äärmiselt isekas käitumine korralike kodanike suhtes. Ma ei ütle, et mina seda olen, aga ma ei ole ka ühtegi kuritegu korda saatnud. Heaoluriik või mitte, aga kurjategijad peaksid saama õiglase karistuse. See on loll jutt, et vangide ülalpidamiseks pole raha või vanglates pole piisavalt ruumi. Selle raha leiab alati. Ja kui ei tahetagi rasket tööd teha, siis tuleks lihtsalt surmanuhtlus käku lasta. Raske kuriteoga hakkama saanud saavad vastava karistuse ning riik ei pea maksma raha, et ükiskonna heidikuid üleval pidada. Nii lihtne see ongi.

Pensionärid


Pensionärid on kõige mõttetum ning kasutum grupp inimesi igas ühiskonnas. Nendest pole mitte midagi kasu, nad jäävad alati teistele ette ning vinguvad, kuna nendele ei tehta asju mugavamaks, näiteks ei võimaldata neile tasuta ühistranspordiga sõita. See ajab närvidele. Kust kurat nad võtavad endale õiguse mingeid eelistusi, mida teised vanusegrupid koha kindlasti ei saa, nõuda? See et nad on teistes kauem elanud, ei anna neile selleks õigust. Ja mõned mutid ning ätid on ka nii kuradi ülbeld, et anna otsad. Nad on äärmiselt kasutud ning saavad niisama vedelemise eest veel ka raha. Idiootsus. Sama on ka invaliididega, aga see selleks.
Pensionärid ei saa millegagi hakkama ning vajavad igapäevasteks toimetusteks ka abi. Mina neid lolle mutte ja ätte küll aitama ei hakka, sest nemad ei ole midagi minu heaks teinud. Kurat, kui teised vanusegrupid saavad oma asjadega ise hakkama, siis võiksid need penskarid ka saada. Kui ei saa, siis tehku ühiskonnale teene ning surgu maha. Sest riigil vast läheb seda raha ka muudeks asjadeks vaja kui mingitele vanuritele raha maksta. Praeguse raske majanduslikku seisu arvestades väärivad seda raha rohkem töötud inimesed, sest nad on veel töövõimelised, kuid tööd lihtsalt pole. Töötud saavad raha ainult sel juhul, kui nad on ennast töötuks registreerinud (saades 900 kr kuus, millega ei ole midagi peale hakata). Mina olen ka töötu, kuid ma pole ennast töötuks registreerinud, kuna, esiteks, ma ei viitsi, teiseks, mul pole selle 900 krooniga midagi peale hakata, kolmandaks, ma otsin endale pidevalt tööd ning neljandaks, ma arvan, et need inimesed, kes ennast töötuks registreerivad, ei otsi enam tööd ning kavatsevad niisama kasutult lesida, lootes riigi toetusele. Mina ei taha selline olla ja ei ole ka .
Aga nüüd ka juttu natukene teemasse. Eestis peaks olema meeste pensioniiga mingi 65 eluaastat. Aga kui mina jätkan oma praegust elustiili, siis on hea, kui ma 40 eluaastanigi vastu pean. 40 on veel selline vanus, kus inimene saab iseendaga hakkama ning ei pea endale mingit hooldajat palkama. Ja kuna 40 on ka peansionieast kaugel, siis ei pea riik mulle ka mingit raha maksma, mistõttu ei saa ma raha lihtsalt niisama olemise eest ja selle tõttu ei jäta ma ka loodri muljet.
Aastakümneid tagasi ja tegelikult kohati isegi praegu on kaua elamine olnud väga hea ja lugupeetud asi. Nagu võib arvata, siis mina seda ei arva. Vanainimesed lootsi/loodavad, et nende lapsed ja lapselapsed hoolitsevad nende eest ja nad võivad nendele koormaks olla kaua tahavad. Kurat! Surgu maha ära ja kõigil on palju kergem. Penskar ei pea igapäevaste toimetuste tegemisel vaevlema ning tema lapsed ja lapselapsed ei pea nende pärast oma aega raiskama ning muret tundma. Isegi Jeremy Clarkson on öelnud:"Kõige sotsiaalsemalt vastutustundlikum tegu, mida inimene teha saab, on surra enne pensioniikka jõudmist." Mina igati nõustun sellega.
Pensionärid on teistel ees, nad vaidlevad ning nõuavad mingeid õiguseid taga ja tahavad et neid koheldakse hästi. Olgu, seda nõuavad kõik vanusegrupid, kuid penskarid on need, kes millegi saavutamiseks lähevad meediasse, et siis oma "vastastele" avalikult häbi teha, et sellega oma tahtmine saavutada. Lollus. Kui te ikka oma tahtmist ei saa, siis jätke asi sinnapaika või kui see ei meeldi, kukkuge jää peal, murdge oma puus või libisege bussi alla.
Mulle penskarid ei meeldi ning nad ei ole kohustatud mulle meeldima. Inimesed väidavad ka, et pensionärid on siin, et meenutada meie minevikku ning vanavanemalt saab kuulata lugusid selle kohta, mis oli enne meie sündi. Mul on vägagai suva sellest. Mina ei taha kuulda lugusid sellest, kuidas me Venemaa ees peni mängisime või kuidas kaks mutti, Maali ja Juulia, koos piimaautot ootasid või kuidas nad koos terve perega heina käisid tegemas.
Pensionärid on ka väga põikpäised ning nad ei taha tänapäevase progressiivse elustiiliga kaasa minna. Nad ei taha arvuti kasutamist selgeks õppida, nad ei taha autodega sõitma hakata, kui nad seda enne juba ei teinud ja palju muud. Nemad tahavad ikka oma vanadele kommetele truuks jääda ja seda vaatamata asjaolule, et, nagu ma ka enne ütlesin, teistele ette jäävad. Käigu kõik pensionärid perse.

Johnny Knoxville ja Jackass


Kodanikunimega Philip John Clap, laiemale avalikkusele tuntud kui Johnny Knoxville (endine näitleja, kes hakkas kirjutama), pani aluse Jackass'ile, rühmale meestele, kes teevad igasuguseid ohtlikke, julme, tobedaid, ennast vigastavaid trikke ning tüngasid, 1999 aastal. Kõik sai alguse sellest, kui Knoxville soovis '99 aastal avalikkusele tutvustada uusi enesekaitsevahendeid ning salvestas selle tarveks paar amatöörvideot. Ta saatis need videod erinevatesse ajakirjadesse laiali, kuid talle öeldi igalt poolt ära. Kõikjalt, peale ühe koha - Big Brother Magazine. Viimases töötas sel ajal ka Chris Pontius, kes on praegu samuti Jackass'i meeskonna liige. Knoxville sai ajakirjas tööd ning varsti moodustati ka grupeering, kes hakkas igapäevaselt neid trikke tegema. Praegused Jackassi liikmed, peale Chris Pontsiuse ning Johnny Knoxville'i, on Steve-O, Bam Margera, Dave England, Wee Man, Preston Lacy, Ryan Dunn, Ehren McGhehey ja teised. Tänu Jackassile on Knoxville üles utitanud oma näitlejakarjääri ning on peale Jackass'i osalenud sellistes filmides nagu "The Ringer" (mida on ka Eestis näidanud), "Daltry Calhoun" (mida mina ise näinud pole), "Dukes of Hazzard" (mida on samuti Eestis näidatud), "Mehed mustas" teises osas, kus ta mängis kahe pealist mutanti ja loomulikult ka kõikides Jackassi filmides. Nagu arvata võib, siis on Johnny Knoxville'i näol tegu minu lemmik Jackass Crew liikmega ning ka näitlejatest üleüldse kuulub ta minu lemmikute hulka.
Kuna Jackass võib esmapilgul jätte idiootse ning äärmiselt ohtliku telesaate mulje, mida see igaljuhul ka on, hea mõttes loomulikult, siis paljudele, väga paljudele, vanema generatsiooni inimestele see ei meeldi. Nende inimeste hulka, kellele ei meeldi Jackass, kuuluvad ka targad inimesed. Ma ei väida, et seda saadet vaatavad vaid lollid inimesed, mina ise vaatan seda ka ning ma võin julgelt väita, et ma olen keskmisest targem, aga vaevalt tunnevad selle saate vaatamisest lõbu õpetajad ning ülikoolis doktorikraadi tegevad inimesed, kuna nende jaoks on tegu debiilsusega. Kelle jaoks debiilsus, kelle jaoks naljakas. Minu ja teiste Jackassi fännide jaoks naljakas. Ma lihtsalt jumaldan seda saadet.
Ma ei ütle, et Jackassi meeskond ei näe palju vaeva oma saadet tehes, aga samas, kui palju peab pingutama, et kaamera ees ennast vigastada? Mitte palju, ma usun. Nad vast peavad suurt tähelepanu pöörama ohutusele, et keegi neid trikke ning vempe tehes surma ei saaks ega mingeid püsivaid vigastusi ei saaks. Ka seda võib ette tulla.
Ma mäletan, et ma nägin youtube'ist videot, kui Johnny käis, kas Lettermanni või Fergusoni saates ning ütles, et talle on tehtud kaks korda kuseteede operatsioon, kuna saates on "kubemesse" nalju liiga palju tehtud. Vahepeal pidi ta isegi endaga kaasa kandma voolikut ning kotikest, et ta urineerida saaks. See võis tema jaoks olla üsna keeruline aeg, kuid ma arvan, et tema kolleegidele ning saate fännidele võis see palju nalja pakkuda. Aga tore, et ta terveks sai ning loodame, et tal mingeid püsivaid vigastusi ei jäänud.
Jackass on väga populaarne telesaade ning on kahju, et seda Eestis iga nädalaselt ei näidata. Ameerikas näidatakse seda näiteks MTV kanalil. Ma soovin Knoxville'ile & Co'le edaspidiseks palju edu ning loodan, et nende trikid ikka ja jälle rängemaks ning naljakamaks muutuvad. Siiamaani on sellega ka hakkama saadud.

Hugh Laurie ja Dr. House


Hugh Laurie on üleilmselt tuntud kui Briti koomik, kuid viimased 6 aastat on ta tuntud kui “House, MD” tegeleskuju Dr Gregory House’ina. Laurie mängib seal ameeriklasest diagnostikut, kellel on ka väike Jumala kompleks. Ta on vaieldamatult oma ala parim, kuid ta ei ole väga suhtleja inimene. Ta töötab koos oma meeskonnaga, mis oli alguses kolme liikmeline, kuid pärast neljandat hooaeg on see nelja liikmeline. Dr House’I tööandjaks on Lisa Cuddy, kes on sama haigla peaarst ning House’il on tema suhtes väike armumine. Kuuenda hooaja viimases osas House ning Cuddy suudlesid, mis võib viitada sellele, et House ning Cuddy saavad viimaks romantiliselt kokku. Nagu paljud sarja vaatajad on arvanud ning lootnud. Nagu ka mina.House on nartsissistlik egomaniakk ning sellepärast pole tal ka palju sõpru. Tegelikult on tal ainult üks sober ning selleks on tema kaaskollegi Dr James Wilson, kes töötab haiglas Onkoloogia osakonna peaarstina. Wilson pakub House’ile nõu ning abi sotsiaalsetel teemadel, kuna, nagu ka enne öeldud sai, House, vaatamata oma geniaansusele diagnostikuna, ei oma empaatiavõimet ja pole ka kõige õigem armastusteemadel.Dr Greg House on ülesehitatud Sir Arthur Conan Doyle’I raamatu “Sherlock Holmes’I” peategelase järgi. House’il on võime, oskus lugeda kehakeele, inimeste näoilmete ning muude aspektide põhjal, mis inimest vaevab, mis on tema tugevused ning nõrkused ja isegi seda, missugune on selle inimese iseloom. Suuresti tänu sellele võimele suudab ta ka lahendada keerulisemaid meditsiinilisi juhtumeid. Selle poolest on House ka väga tunnustatud ning osavaim arst.“House” on üks populaarseimaid draamasarju Ameerikas ning samuti ka kogu ülejäänud maailmas. Mulle ka see sari väga meeldib. “House” on saanud ka palju kriitikat päris arstide poolt, kuna need haigused, mis sarjas on kujutatud, on väga ebatavalised ning haruldased. Ja viisid, kuidas House suudab patsiente ravid või kuidas ta avastab, mis patsiendil viga on, pole ka kõige tavalisemad. Sarjas on kujutatud, et House avastab patsiendi diagnoosi, kui ta räägib kellegagi, üldjuhul Wilsoniga, kes ütleb midagi, mis pole patsiendi haiguslooga üldse seotud, ning siis avastab House, mis patsiendil viga on. See on kummaline, kuna sellistel juhtudel peaks House mõtleme mitme asja üle korraga või lihtsalt talle torkab diagnoos pähe. Mina ise ei tea meditsiinist midagi, vaid olen kursis nende asjadega, mida ma olen kuskilt kuulnud, ja seega ei jaga mina päris arstide kriitikat, kuna mina vaatan “House’I” ikka selle sarja põnevuse ning sündmuste pärast, mitte sellepärast, et otsida sellest sarjas vigu. Ma küll ei ole suur draamasarjade vaataja, kuid House, nagu ma ka enne ütlesin, on üks minu lemmiksarju ning võimalusel ei jäta ma ka ühtegi osa vahele. Eestis jookseb praegu minu arust “House’l” viies hooaeg, kui mina olen Interneti vahendusel ära vaadanud ka kuuenda osa ning ootan juba seitsmendat hooaega. Minu andmetel peaks see tulemas olema. Ma soovitan kõigil, kes seda sarja pole veel vaadanud, seda teha, kuna see on väga põnev. Hea asi selle sarja juures ka see, et vaatamata sellele, et House on superhea arst, ei suuda ta kõiki patsiente päästa, vaid mõned ka hukkuvad. House on inimelude suhtes ka üsnagi ignorantne, kuna ta ei karda ohverdada ühte patsienti, et päästa teist. Tema sooviks on ikka päästa kõik enda patsiendid ja selleks on ta ka valmis kasutama ohtleikke, vahel ka illegaalseid, vahendeid, et lahenduseni jõuda. See lisab sarjale juurde vaid põnevust. Huvitav on jkälgida, kuidas House hiilib kõrvale oma ülemuste, Cuddy, ja seadusesilmade käskudest, et patsienti oma viisidel ning vahenditega ravida.Seega, kui te juhtute “House’l” vaatama, siis ärge vahetada kanalit, vaid püüdke sisuga kaasa minna. Siis saate aru, millest ma räägin.

Eesti politsei


Poliitikute järel kõige debiilsem ametkond. Ma ei väida, et nad oma tööga hakkama ei saa, kohati nagu saavad, kui mulle nad lihtsalt ei meeldi. Võib-olla selle pärast, et mul on endal politseiga probleeme olnud. Politsei on riigis väga tähtsal kohal, sest ilma nendeta ja ka ilma seadusteta valitseks ühiskonnas anarhia. Kuid see selleks.
Mul isiklikult ühtegi tuttavat politseis pole, vanasti oli mul naabrisk ment ning üks praegune trennikaaslane on samuti ment, kuid vabal ajal me koos ringi ei chilli. Mendid on mulle vastmeelt ning ma ei näe, miks see peaks muutuma. Korrakaitsjate seas tuleks läbi viia väike muudatud, et konstaablid ja inspektorid oleksid normaalsed inimesed. Sest eelpool nimetatud kaks inimest seda pole. Vana naaber oli seoses oma ametiga paar kuud tagasi kohtu all, ma ei mäleta, mida ta tegi, kuid see oli midagi kriminaalset. Ning see trennikaaslane on peast soe. Ta käitub ebanormaalselt ning inimesena ta mulle ei meeldi. Kuid kuna me mängime ühes võistkonnas, siis tuleb mul temaga läbi saada.

Poliitika


Poliitika on sama räpane mäng, kui on naiste mudamaadlus. Vahe seisneb selles, et inimesed tahavad vaadata naiste mudamaadlust, kuid on äärmiselt ignorantsed poliitika osas. Nagu ka mina.
Inimestele on teada, et poliitikud väänavad ning pööravad oma sõnu, et võimluse saada. Ja kui ükskord ongi suudetud valijad panna enda poolt hääletama, siis on lõbu laialt. Selle asemel, et valimislubadusi täitma hakata leitakse erinevaid põhjuseid ning käändeid, miks inimestele antud lubadused ei saa järgneva milleniumi jooksul rakendatud. Et inimestele siiski jätta endast hea mulje ning näidata neile, et nad on just neid valides teinud õige otsuse, siis võib-olla parandatakse mõni auk autoteedel ära, lasteaia ehitamise asemel, renoveeritakse seda ning pealtnäha head eelarvekärped on tegelikult selleks, et ka ülejäänud ministrid saaksid uute Mercedes SL'idega sõita.
See, et poliitikud inimestele võimule saamiseks valetavad ning masu ajal enda palkasid suurendavad, sellega on inimesed juba kursis. Inimesed teavad ka seda, et riigikogu koosolekutel osaleb kuni 10 inimest. Nad on meedia vahendusel ka teadlikud, et ametnikud, ministrid ning teised poliitikaga seotud inimesed on sel ajal puhkusel, kui inimesed neilt midagi tahavad. Ma hiljuti lugesin, et kuskil vallas tahtis mingi talunaine kontakti saada linnapea, vallavanema või mõne muu ametnikuga, aga see polnud tol hetkel võimalik, kuna otsitav inimene oli puhkusel. Ja see inimene ei saanudki oma probleemi/muret lahendatud, sest ametniku asemel ei olnud isegi määratud asendajat, kes tema äraoleku ajal nende asjadega tegeleks. Kas see on siis normaalne? Milleks jaoks on inimesed võimule aidatud, kui nende käest ei ole isegi võimalik vajadusel abi saada?
Mind poliitika üldse ei huvita ning ei tunne muret ka selle üle, kes parasjagu oma palka suurendas, kes endale uue mersu või bemari ostis või kes on kuskil reisil. Ei tunne ma ka kaasa neile inimestele, kes poliitikute pärast kannatavad. Mulle on kõige tähtsa ikka minu enda heaolu ja ma ei sekku ka pikemalt poliitika teemasse, kui see mind otseselt ei puuduta. Valimas ma ka väga ei viitsi käia, kuna ma ei näe sellel mingisugust mõtet. Las need inimesed muretse ning kiru, kes ei saa abi nende valitud poliitikult. Kurb tõesti. Ärgu siis mingi järgmine kord valima, kui on teada, et lõppresultaat on ikka sama.
Poliitikud on mõttetud munnid, kellest on kasu ainult nende pereliikmetele, kuna rohkem raha on sisse jooksmas. Mina ei kavatse ka edaspidi valimas käia ja ma loodan, et seda ei tee ka teised, sest äkki toob poliitikule mõistuse pähe vägamadal valijate protsent.
Poliitikast ka üldiselt:
Kui eelmise sajandi alguses, ning aastasajad enne seda, lahendati riikidevahelisi probleeme sõjalisetegevusega, siis pärast Külma sõda on "sõda" käinud bürokraatide ja poliitikute vahel, mitte sõjatandril üksteist veristades. Läbi paberimäärimise sõdade võitmine meeldib mulle rohkem, kuna siis ei ole ohtu, et mina pean sõtta minema. Selle asja nõrk külg on see, et "sõja" või konflikti võidab see osapool, kelle esispiiker on kõige sõnaosavam. Üldjuhul ei võida üks osapool, vaid jõutakse rahumeelsele kokkuleppele. See kõik on väga tore ja isegi mul pole selle vastu midagi, kuna mulle on hea sõnaosavus ikka rohkem meeldinud kui oskus relvaga ümber käia, kuid ma kaldun arvama, et need veterandi, kes on ise sõjas käinud ning sealseid õuduseid kogenud, neile see väga ei meeldi. Nende jaoks on õige sõda see, kui koos oma pataljoniga tapetakse vaenlaseid, samal ajal saades ka ise kuuliga tagumikku, ning pärast tullakse sõjas tagasi uhkes olekus, kuna oma riigi jaoks on niivõrd palju saadud ära teha.
Nagu ma juba eelpool mainisin, siis mulle endale sõda ei meeldi ja veel vähem mulle meeldib seal osaleda, kuna alati valitseb oht, et ma võin surma saada, aga mõni rahvus lihtsalt on selline, kes võiks siit maamunalt ära kaduda. Kaks rahvust, keda ma üldse ei salli, on venelased ja põhjakorealased. Paar tuumapommi ning da-daa. Nendest mul kahju ei oleks.

Krooks ja Zavood




Krooks ja Zavood on Tartus asuvad pubid, mis on kohalike elanike seas väga populaarsed. Mõlemal pubil on oma võlud, mis kliente meelitavad.
Krooks on ruumilt suurem ning on igal nädalapäeval vähemalt kella kolmeni öösel lahti. Seal on muhedad töötajad, päris mitu telekat, mis näitavad erinevaid spordivõistluseid, kuid kui parasjagu mingi mängu või asja toimumas ei ole, lastakse seallt muusikavideosid, millel pole pubi kõlaritest kostva muusikaga mingit pistmist. Sealt saab osta süüa ja juua (alkohoolseid ning mitte alkohoolseid). Söökidena pakutakse lihtsaid suupisteid ning kohe päris roogasid, mis ikka kõhtu ka täidavad. Krooksus on olemas ka nende oma burger (nimega "Krooksu" burger), mille hind on 42 krooni. Burger on iseenesest väga hea, kuid nad võiksid sibulate ning hapukurgiga tagasi hoida. Sellele väiksele probleemile vaatamata on see minu sealne lemmik toit. Õllede hinnad varieeruvad 25 kuni mingi summa vahel. Seal on mitmeid erinevaid õllesid ning väga suur valik teisi alkohoolseid jooke, kaasaarvatud kokteilid. Õlut tellides on võimalik see saada plasttopsis, kui tahad joogiga kuskile minna, siis kannuga ja loomulikult ka pudeliga. Krooksu puhul on hea asi see, et seal võib ka klaasist kruusidega välja minna, samas kui Zavoodis on see räigelt keelatud. Samas kui Krooksus on rohkem kohti, kus see klaas ära lõhkuda.
Krooksus on palju istumiskohti. Istuda on võimalik tavalisel toolil ja ka pehmel tugitoolil. Kuna tegu on väga populaarse kohaga, siis on mõnikord väga raske endale istumiskohta leida. See on ju tegelikult ainult positiivne.
Zavood, mis meenutab enam vähem keldrikõrtsi, omab millegipärast hevikate kokkusaamis koha staatust. See võis küll kunagi nii olla, kuid nüüd käib seal igasugust rahvast, nagu ka muudes pubides. Zavoodis saab ka süüa ja juua, kuid mulle tundub, et Zavoodi toiduportsjonid on väiksemad kui Krooksus. Õlu maksab Zavvis 30 krooni. See on siis kui pole käimas mingit kampaaniat. Seal on üks telekas ning võimalus mängida lauajalgpalli. Nagu ma olen aru saanud, siis on Zavood hiljemini lahti ainult neljapäeval, reedel ja laupäeval. Nendel päevadel käib seal ka rohkem rahvast ning need on ka päevad, mil seal turvamees tööl on. Kui Krooksust on võimalik õlut osta pudelist, siis Zavoodis saab populaarsemaid õllesid ainult lahtiselt.
Zavoodis on kehv asi ka see, et seal peavad klienditeenindajad olema samal ajal ka kokad, mis tähendab, et paljude klientide korral suureneb söögi ja joogi kättesaamise aeg. Krooksus on eraldi olemas baarmenid ning kokad ja see teeb teeninduse kiiremaks.
Mul on mõlemas kohas tekkinud oma tuttavad, kuid Zavoodis ma käin sellepärast, et minu sõber, endine klassivend, töötab seal. Kui teda tööl pole, siis ma sinna väga ei kipu. Krooksus ma käin näiteks sõpradega mänge vaatamas (jalgpalli), seal saab mõnusalt istuda ning jutturääkida, kuna Krooks tundub millegipärast hubasem ning parem. Võib-olla on asi selle, et Krooksus on painduvamad reeglid, turvamees või keegi ei jälgi sind. Ma ei taha oma sõpra ja tema tööd kuidagi halvustada, kuid kui olla lihtsalt Zavoodi külastaja, siis võib olla natukene häiriv, kui keegi sind jälgib ning ütleb, mida tegema peab. Nagu abielus oleks.
Kui ära mainida ka mõlema pubi asupaika, siis ka siinkohal annaks ma Krooksule plusspunktid. Kes teab, kus mõlemad pubid asuvad, teavad ka millest ma räägin.
Mõlemad kohad on väga head, kus sõpradega aega, kuid mina ise soovitaksin Krooksu ja seda eelpool toodud põhjustel.

Tartu


Ma olen siin sündinud ja kasvanud ning võin julgelt väita, et see on Eesti parim linn. Sellest ka piisab.

Jalgpall: AC Milan


1899 aastal loodud jalgpalli klubis on palju mängijaid, kelle tippajad jäävad mitme aasta tagusesse aega. Meeskonna suhteliselt kesisele eelmisele hooajale, saavutati liigas küll kolmas koht, ei soetata juurde uusi värvikaid mängijaid, kes kannaksid meeskonda edasi järgmistel hooaegadel, vaid selle asemel piirtutakse vananevate mängijatega, kes oma kogemuste baasil konkureeriksid liigas eriti AS Roma ning Inter Milaniga ja Euroopa tasemel selle tippudega.
Milanil on piisavalt prežtiisi, et enda ridu täiendada erinevate noormängijate ning Euroopas tuntud mängijatega. Kõige enam on Milani meeskonda seostatud brasiilase Luis Fabianoga, kuid tema eest ei ole tehtud Sevilla meeskonna jaoks piisavalt suurt pakkumist. Fabiano, kes on ka juba 30 aastat vana, soetamine tugevdaks kindlasti Itaalia meeskonna ründeliini ning oleks ründemängijatest ka üks teravama jalaga mängijaid Inzaghi, Huntelaari, Borriello ja Pato kõrval. Fabiano moodustaks koos Ronaldinho ja Pato'ga ohtliku ründetrio, mis oleks üks tugevaimaid Itaalias ning nende kolme mängumehe osavus ja edukas kokkumäng suurendaks Milani võimalusi konkureerimaks ka Euroopa erinevate tiitlite peale.
Milani põhi kaitseliini moodustavad mehed, kes pole enam esimeses nooruses. Marek Jankulovski, Alessandro Nesta, Kakha Kaladze, Gianluca Zambrotta ning ka Mario Yepes on juba rohkem kui 30 aastat vana ning saab väita, et kaitsemängijate puhul pole sellel väga viga, kuid ma vaidleks vastu. Kõigil nendel neljal mängijal napip kiirust, et takistada vastaste kiireid ning tehnilisi ründemängijaid ning nagu teada, siis väheneb aastatega ka mängijate üldine vastupidavus.
Milani meeskonna mängu juhib 31 aastane Andrea Pirlo, kes on viimasel ajal olnud vugastuste küüsis. Tema olulisus nii AC Milanis kui ka Itaalia koondises on teada asi, kuid minu arust on väga raske loota mängijale, keda võib hooaja tähtsamatel momentidel vaevata vigastused, millega kannatab kogu meeskond. Pirlo klassiga mängijat pole Milanil võtta, kuna teised keskpoolkaitsjad ei saaks samal kohal meeskonnas hakkama. Meeskonna kapten Massimo Ambrosini on ikkagi rohkem kaitsva suunitlusega mängija, Mathieu Flamini ei kuulu kahjuks meeskonna põhimeeste hulka, Ronaldinho, kes võib samuti keskpoolkaitsja kohal mängida, tegutseb siiski rohkem väljaku vasakul äärel, Gennaro Gattuso ei ole üldse mänguehitaja tüüpi. Tema rolliks on vastaste mängu lõhkumine ning julm töö rabamine väljakul. Ja lõpuks jääb veel Clarence Seedorf, kes oma 34 aastaga tegeleb rohkem ründamise kui palli ründajateni toomisega. Puna-mustad võiksid meeskonda tuua näiteks Realis vähese mänguaja all kannatava Fernando Gago, Valenciast osta viimase allesjäänud staari Juan Manuel Mata, Napoli meeskonnast Itaalia jalgpalliga kohanenud Marek Hamšiku või võtta vastu Manchester City pakkumine ning tuua meeskonda Inglise meeskonnas mitte tahetud Robinho. Miks mitte soetada endale Juventusest Sebastian Giovinco või Claudio Marchisio, Fiorentinast Riccardo Montolivo või Saksamaalt Mezut Özil või Marco Marin, kes mängivad mõlemad klubijalgpalli Werder Bremenis ning Itaaliasse siirdumisega mängiksid igal hooajal jalgpalli selle kõrgeimal tasemel ning koguksid ka kogemusi tulevase karjääri tarvis.
Rossoneri meeskonnal puudub ka korralik, klubi tasemele vastav, maailmaklassi väravavaht. Praegused Milani puurivahid on Marco Amelia, kes on laenul Genoast, Flavio Roma, kes on endine pikaajaline AS Monaco väravavaht ning Christian Abbiati. Nende kolme itaallase vahel jaguneb algaval hooajal vastutus Milani väravas ning arvestades meeskonna poliitikat, siis ma arvan, et kõik need kolm puurivahti saavad ka korralikult mänguaega. Vaatamata kolme kogenenud väravavahi olemasolule ei ole keegi neist tipptasemel väravavaht, kellele saab otsustavates mängudes lootma jääda. Milan peaks endale hankima korraliku ja kindla väravavahi, nagu on Iker Casillas Real Madridis, Petr Cech Londoni Chelsea's või Pepe Reina Liverpoolis. Ennast kõrgemal tasemel tõestanud väravavahtideks oleksid Fiorentina meeskonna prantslasest puurivaht Sebastian Frey, Olympique Lyonnaisi ja Prantsusmaa koondise väravavaht Hugo Lloris või Marseille meeskonna tumedanahalise väravavahi Steve Mandanda. Imelik küll, aga millegipärast on kõik toodud võimalikud uued väravavahid prantslased. Kui prantslased ei sobi, siis vast oleks AC Milaniga nõus liituma ka hetkel Moskva CSKA värve kandev Igor Akinfeev. Kes teab.
Ma ei ole kursis meeskonna praeguse treeneri Allegri kogemustega tippjalgpallis. Ta on küll eelnevalt juhendanud Cagliari meeskonda, kuid see ei ole meeskond, mis kuulub Euroopa tippude hulka. Seega, kas Allegri on ikka õige mees võtmaks endale vastutus juhendada Milani meeskonda ning proovida, kas suudetakse Internatzionale valitsemisele Itaalia jalgpallis lõpp teha? Jätte välja Pep Guardiola noore vanuse, siis Allegri, kes on 42 ning lõpetas profijalgpalluri karjääri 2003 aastal, ei ole piisavalt kogenenud, et riismetes Rossoneri taas Euroopa tippu viia.
Sel aastal on Milani meeskonnaga ühinenud Marco Amelia, Sokratis, Mario Yepes ning Dominic Adiyiah. Ghana noor mängumehe Adiyiahi, Amelia ja võimali, et ka Sokratise toomine meeskonda olid head otsused, aga mille pärast oli vaja Milanil osta juba praegu 34 aastane Mario Yepes, kes on veel ka kaitsemängija? Milani juhtkond võib siinkohal rõhutada, et Yepes toob meeskonda veel KOGEMUST ning võib-olla lisab ka dünaamilisust. Saab eksperimenteerida erinevate mängijatega ning erinevate liinidega. Aga kui juba "pensionäre" meeskonda tuua (Yepes) ning neid seal hoida (Jankulovski, Seedorf ja Gattuso), siis miks mitte osta endale ka Rivaldo, kes on 38 ja mängib klubijalgpalli Bunyodkoris Uzbekistanis, Luiz Ronaldo koos endiste Reali mängijate Figo ja Zidane'iga? Uurida, ega Pablo Maldini ei tahaks veel paar hooaeg tippjalgpalli mängida? Võib-olla annab veenda ka Pelet ning Diego Maradonat, et nad jalgpalli mängimise juurde naaseksid. Andke andeks minu sarkasmi, aga see, mida Milan teeb on lausa tobe. Isegi New York Red Bulls teeb paremaid üleminekuid oma liiga ja meeskonna taseme kohta, kui teeb 7 kordne Meistrite liiga võitja.
Kui AC Milan ei hakka usinasti üleminekuturul tegutsema, siis pole mõtet ka loota, et järgnevatel hooaegadel midagi saavutatakse. Meeskond peab läbima korraliku transformatsiooni, et taastada oma aastate tagune hiilgus Itaalia ja Euroopas. Ma ei tea, kui sügavad on Milani probleemid päriselt, kuid äkki ei aita nende puhul enam ka mängijate juurde toomisest ning ära saatmised. Äkki on vaja teha muudatusi meeskonna juhtkonna juures, sellega muutes meeskonna üldist poliitikat. Võib-olla on see ainus lahendus luua Milanile mingigi positiivne tulevik ning taastada nende kunagised suured ambitsioonid. Kuid kui puna-mustad sama moodi edasi käituvad, siis ei ole sellest meeskonnast asja ei algaval hooajal ega ka järgmistel. Võtku õppust Barcelonast nagu seda peaks tegema ka Real Madrid.