Patrioot on inimene, kes on teos ja hinges oma kodumaa poolt. Kes armastab oma kodumaad ning on selle kaitsmise nimel valmis tegema ükskõik mida. Mina selline inimene kohe kindlasti pole. Kui mingi välisriik peaks Eestit sõjaliselt ründama, siis te ei leia mind koos teiste eestlastega nende vastu võitlemas. Kuigi ma pole kunagi käinu Brasiilias, aga tahaks sinna väga minna, siis ma armastan Brasiiliat ka rohkem kui Eestit. Seda vaatamata asjaolule, et protsentuaalselt on seal töötute arv suur ning suuremalt jaolt elatakse seal slummides.
Miks siis mina, puhtakujuline eestlane, ei pea ennast patrioodiks? Seda sellepärast, et eestlane on ülbe, laisk, kade ning saamatu rahvus. Kuigi jah, väidetavalt pidi praegusel raskel majanduslikul ajal elu Lätis ja Leedus ning ka Idabloki riikides halvem olema. Kuid see selleks. Eestlane üldjuhul ei tunne rõõmu teise eestlase positiivsetest saavutustest ning naerab negatiivsuse üle. Seda loomulikult ka igalpool mujal, aga kuna ma ei ole maailmas ringi rännanud, siis ma oskan ainult Eesti najalt näiteid tuua. Eestlane on ka joodiks rahvas. Nimelt pidime meie olema protsentuaalselt Euroopas joomarluse koha pealt teisel kohal. Meist eespool oli vaid Poola. Eetlane suitsetab ka palju, las suitsetab. Mina suitsetan ka. Samas haridustaseme poolest oleme me Euroopas esirinnas, maailmamastaabi rankingut ma ei tea.
Siiamaani me kummardame Venemaa Föderatsiooni nagu kristlased Jumalat. See on idiootsus. Kui Eesti valitsus või kes iganes tahab teha midagi, mis häirib Eesti venelasi, siis sekkub oma arvamusega teemasse ka Venemaa, kes lubab meie vastu alustada kolmandat maailmasõda, kui me Eesti venelasi rahule ei jäta. Lubatakse ka mingi gaasitrass läbi lõigata, kui me luulekad penid pole. Persse, me oleme isesisev riik ning me ei, mitte ainult ei peaks, vaid ka ei tohiks, Venemaale perse pugeda, et neid mitte närvi ajada.
Eesti on väike riik ning põhimõtteliselt peaks ka rahvas kokku hoidma. Kuid see pole alati nii. Näite koha pealt nii palju, et erinevatest Interneri kommentaariumites võib lugeda anonüümseid kommentaare, kus üks eetlane laidab teist. Harva tulevad mainimisele kiitvad ja trööstivad sõnad. Eestlaste kohta on välja mõeldud ka üks väga hea väljend: "Eestlase lemmiksöök on teine eestlane." Just nii ka on.
Eesti on üks väike nõme koht, mis asub parasvöötmes, mis tähendab, et siin on neli aastaaega. Vahepeal eksivad siia ära ka erinevate maade turistid, kes tulevad kohale odava alkoholi peale, eriti sommid. Mis mind tegelikult ei häiri, las käivad. Neli aastaaega tähendab 70 protsendil külma ja 30 protsendil sooja. Vähemalt Eestis. Minule, kui sooje ilmi armastavale inimesele, see kohe üldse ei meeldi. Minule sobilik koht olekski, kas Lõuna-Ameerika, kus ilma hispaania keeleta hakkama ei saa ning Lääne-Euroopa, eriti Hispaania ja Suurbritannia, mis on maailma üks ilusaimad kohti.
Eesti pole ka karjääri edendamise võimalusi. Sellepärast paljud eestlased lähevadki välismaale tööle, kuna seal teenib rohkem ning võib saada oma erialal vägagi tuntud inimeseks. Ja sellega seoses ma ei saa aru, miks mõned eestlased kurdavad, et "Eestis toimub ajude väljavool (mingi sarnane ütlus)". Sellepärast, et Eestis ei anna kuskile jõuda. See ei ole nii ainult karjääridega ettevõtlustes, vaid ka spordis ja muusikas.
Miks siis mina, puhtakujuline eestlane, ei pea ennast patrioodiks? Seda sellepärast, et eestlane on ülbe, laisk, kade ning saamatu rahvus. Kuigi jah, väidetavalt pidi praegusel raskel majanduslikul ajal elu Lätis ja Leedus ning ka Idabloki riikides halvem olema. Kuid see selleks. Eestlane üldjuhul ei tunne rõõmu teise eestlase positiivsetest saavutustest ning naerab negatiivsuse üle. Seda loomulikult ka igalpool mujal, aga kuna ma ei ole maailmas ringi rännanud, siis ma oskan ainult Eesti najalt näiteid tuua. Eestlane on ka joodiks rahvas. Nimelt pidime meie olema protsentuaalselt Euroopas joomarluse koha pealt teisel kohal. Meist eespool oli vaid Poola. Eetlane suitsetab ka palju, las suitsetab. Mina suitsetan ka. Samas haridustaseme poolest oleme me Euroopas esirinnas, maailmamastaabi rankingut ma ei tea.
Siiamaani me kummardame Venemaa Föderatsiooni nagu kristlased Jumalat. See on idiootsus. Kui Eesti valitsus või kes iganes tahab teha midagi, mis häirib Eesti venelasi, siis sekkub oma arvamusega teemasse ka Venemaa, kes lubab meie vastu alustada kolmandat maailmasõda, kui me Eesti venelasi rahule ei jäta. Lubatakse ka mingi gaasitrass läbi lõigata, kui me luulekad penid pole. Persse, me oleme isesisev riik ning me ei, mitte ainult ei peaks, vaid ka ei tohiks, Venemaale perse pugeda, et neid mitte närvi ajada.
Eesti on väike riik ning põhimõtteliselt peaks ka rahvas kokku hoidma. Kuid see pole alati nii. Näite koha pealt nii palju, et erinevatest Interneri kommentaariumites võib lugeda anonüümseid kommentaare, kus üks eetlane laidab teist. Harva tulevad mainimisele kiitvad ja trööstivad sõnad. Eestlaste kohta on välja mõeldud ka üks väga hea väljend: "Eestlase lemmiksöök on teine eestlane." Just nii ka on.
Eesti on üks väike nõme koht, mis asub parasvöötmes, mis tähendab, et siin on neli aastaaega. Vahepeal eksivad siia ära ka erinevate maade turistid, kes tulevad kohale odava alkoholi peale, eriti sommid. Mis mind tegelikult ei häiri, las käivad. Neli aastaaega tähendab 70 protsendil külma ja 30 protsendil sooja. Vähemalt Eestis. Minule, kui sooje ilmi armastavale inimesele, see kohe üldse ei meeldi. Minule sobilik koht olekski, kas Lõuna-Ameerika, kus ilma hispaania keeleta hakkama ei saa ning Lääne-Euroopa, eriti Hispaania ja Suurbritannia, mis on maailma üks ilusaimad kohti.
Eesti pole ka karjääri edendamise võimalusi. Sellepärast paljud eestlased lähevadki välismaale tööle, kuna seal teenib rohkem ning võib saada oma erialal vägagi tuntud inimeseks. Ja sellega seoses ma ei saa aru, miks mõned eestlased kurdavad, et "Eestis toimub ajude väljavool (mingi sarnane ütlus)". Sellepärast, et Eestis ei anna kuskile jõuda. See ei ole nii ainult karjääridega ettevõtlustes, vaid ka spordis ja muusikas.
*pildil olev tekst ei käi minu kohta
No comments:
Post a Comment