Vaieldamatult minu lemmik spordiala üldse. Minu jaoks pole muudel asjadel tähtsust, kui mängib minu lemmik meeskond, kelleks klubitasandil on FC Barcelona ning koondiste hulgas Brasiilia jalgpalli koondis. Mulle mmeldivad need kaks võistkond nende traditsionaalse mängustiili poolest - looklev, kiire, tehniline, rohkete söötudega mängustiil, mis on elav ning ergutav ja mille vastu aitab ainult umbkaitse. Mul on selline kummaline mälu, et ma suudan edukalt meelde jätta erinevaid nimesid ja nägusid ning selle tõttu oskan ma peast nimetada üle 800 jalgpalluri, kellest 1/2 tunneks ma ka nägupidi ära. Ja ma mitte ainult ei oska nimetada jalgpallurit, vaid ma oskan tema kohta anda ka lisainformatsiooni, nt mis positsioonil ta mängib, mis klubis ta mängib, mis maalt ma pärit on, kui vana ta on, mõningate puhul ka märkimisväärsemaid sündmuseid palliplatsil jne.
Jalgpall on maailma populaarseim spordiala ning selle ümber liigub väga palju raha, millest on ka ameeriklased aru saanud. Kuid ainult raha ei panna meeskonda käima, kuigi ka sellel on seal väga suur osa, vaid mängijad ning treenerid on meeskonna edukuse taga. Kuna Euroopa on jalgpalli Meka (ma väidan seda, kuna siin toimub jalgpalli ümber kõige suurem melu), siis on just Euroopa tugevaimad klubid ühtlasi ka maailma tugevaimad klubid. Seda suure konkurentsi tõttu. Euroopa tugevaimad klubid on Lääne-Euroopast, kuna selle piirkonna riikidel on aasta läbi parimad võimalused jalgpalliga tegelda. Suurbritannia, eriti Inglismaa on väike erand, kuna seal niikuinii aasta läbi sajab, siis on igasse suuremasse jalgpalli-linna ehitatud spordikompleksid, kus jalgpalli saab kinnistes ruumides harrastada, kas puupõrandal või kunstmurul, rikkamate klubide mängijad ka pärismurul.
Euroopa kaks tugevaimat liigat on Inglise kõrgliiga Premier League ning Hispaania Spanish Primera BBVA liga. UEFA, Euroopa jalgpalli katuseorganisatsiooni, andmete ning hindamissüsteemi põhjal on Euroopa populaarsem ning tugevaim liiga Hispaania liiga, kuid Inglise jalgpalli fanatid väidavad sama Premier League'i kohta. Mina toetan ikka ametliku organisatsiooni andmeid.
Mida aega edasi, seda suuremad rahad hakkavad jalgpallis liikuma. Näiteks eelmisel suvel ostis Hispaania jalgpalliklubi Real Madrid Manchester Unitedilt portugallase Cristiano Ronaldo 80 000 000 (miljoni) euro eest. See on ropult suur summa ning väga mõttetu, mida ühe mängija eest välja käia. Ükskõik kui hea ja osav ta siis poleks. Samas on viimased kaks suve Manchester City uute mängijate peale metsikuid summasid, kuid midagi suurt ikka võidetud pole. Meeskonda kuuluvad Gareth Barry, Robinho, Kolo Toure ja teised. Võhikule võib öelda, et need kolm meest mängiksid algkoosseisus igas meeskonnas, kuhu nad kuuluvad. Isegi liigas ei suudetud neljandaks tulla. Vastupidiselt City'le saavutas koha esinelikus Londonis paseeruv Tottenham Hotspurs, kus ei mängu mitte ühtegi maailmamastaabis superstaari. Meeskonna kuulsaimaks mängijaks võiks lugeda inglase Jermaine Defoe, kes jalgpallist kaugel oleval inimesel mitte midagi ei ütle. Need viimased kaks näidet tõestavad fakti, et raha ei pane meeskonda liikuma, nagu ma ka ennist mainisin, vaid seda teevad mängijad. Samade argumentidega saaks võrrelda ka Real Madridi ning FC Barcelonat. Real oleks siis City rollis ning Barcelona Tottenhami rollis.
Ma olen jalgpalli jälginud alates 2002 aasta MMi keskpaigast ning alates 2003 aastast ma olen aru saanud, et maailma parimad mängijad pärinevad Brasiiliast. Riik ise pole majanduslikult just kõige parem ja seega noortel pole tuleviku osas palju variante. Põhilisteks variantideks on, kas jalgpall (selle erinevad versioonid), võrkpall või kuritegevus. Kuritegevuse ning võrkpalli kohalt ma palju ei tea, kuid kui hakatakse tegelema jalgpalliga ning sellega vaeva kõvasti vaeva nähtakse, siis võidakse kiirest tippu jõuda. Euroopa klubide skaudid/talendiotsjad suunavad alati esimese pilgu kohe Brasiilia poole, kui nende meeskond vajab mängijate osas täiendusi. Peaaegu igas Euroopa tippklubis mängib brasiilane, kes ka tavaliselt põhimeeste hulka kuulub. Sellised mängijad on näiteks Ronaldinho ja Pato Itaalias AC Milanis, Luis Fabiano Hispaanias FC Sevillas, Kaka Real Madridis jne.
Samas on brasiilia jalgpalluritel ka erinevaid probleeme, mis takistavad neil terve karjääri vältel olemast supervormis. Kui inglastel on selleks ego, laiskus ning ka mõnikord suitsetamine, siis brasiilastel on selleks ülekaalulisus. Kolm väga head näidet selle kohta on Luiz Ronaldo, Leite Adriano ja Ronaldinho, kes on korduvalt oma karjääri jooksul võidelnud alavormi ja ülekaalulisusega, kuid nad on sellest ühel ja teisel moel üle saanud ning mängivad tipptasemel edasi.
Jalgpalli kohta väidetakse ka seda, see vist peaks ka tõsi olema, et jalgpall oma tänapäevasel kujul "leiutati" Inglismaal, kuid Brasiilia, üks tugevaimaid koondiseid maailmas uuendasid seda. Inglis keeles on jalgpalli kohta ka ütlus, mis kõlab "English invented it, but Brazilians perfected it," mis karmis otsetõleks tähendab, et inglased leiutasid selle, kuid brasiilased täiustasid või tegid selle täiuslikuks. Midagi sellist.
Jalgpalli juures on ka üks asi, mis mulle hetkel meenub ja ei meeldi, on see, et alati ei võida see meeskond, keda mina toetan. See on jama.
Jalgpall on maailma populaarseim spordiala ning selle ümber liigub väga palju raha, millest on ka ameeriklased aru saanud. Kuid ainult raha ei panna meeskonda käima, kuigi ka sellel on seal väga suur osa, vaid mängijad ning treenerid on meeskonna edukuse taga. Kuna Euroopa on jalgpalli Meka (ma väidan seda, kuna siin toimub jalgpalli ümber kõige suurem melu), siis on just Euroopa tugevaimad klubid ühtlasi ka maailma tugevaimad klubid. Seda suure konkurentsi tõttu. Euroopa tugevaimad klubid on Lääne-Euroopast, kuna selle piirkonna riikidel on aasta läbi parimad võimalused jalgpalliga tegelda. Suurbritannia, eriti Inglismaa on väike erand, kuna seal niikuinii aasta läbi sajab, siis on igasse suuremasse jalgpalli-linna ehitatud spordikompleksid, kus jalgpalli saab kinnistes ruumides harrastada, kas puupõrandal või kunstmurul, rikkamate klubide mängijad ka pärismurul.
Euroopa kaks tugevaimat liigat on Inglise kõrgliiga Premier League ning Hispaania Spanish Primera BBVA liga. UEFA, Euroopa jalgpalli katuseorganisatsiooni, andmete ning hindamissüsteemi põhjal on Euroopa populaarsem ning tugevaim liiga Hispaania liiga, kuid Inglise jalgpalli fanatid väidavad sama Premier League'i kohta. Mina toetan ikka ametliku organisatsiooni andmeid.
Mida aega edasi, seda suuremad rahad hakkavad jalgpallis liikuma. Näiteks eelmisel suvel ostis Hispaania jalgpalliklubi Real Madrid Manchester Unitedilt portugallase Cristiano Ronaldo 80 000 000 (miljoni) euro eest. See on ropult suur summa ning väga mõttetu, mida ühe mängija eest välja käia. Ükskõik kui hea ja osav ta siis poleks. Samas on viimased kaks suve Manchester City uute mängijate peale metsikuid summasid, kuid midagi suurt ikka võidetud pole. Meeskonda kuuluvad Gareth Barry, Robinho, Kolo Toure ja teised. Võhikule võib öelda, et need kolm meest mängiksid algkoosseisus igas meeskonnas, kuhu nad kuuluvad. Isegi liigas ei suudetud neljandaks tulla. Vastupidiselt City'le saavutas koha esinelikus Londonis paseeruv Tottenham Hotspurs, kus ei mängu mitte ühtegi maailmamastaabis superstaari. Meeskonna kuulsaimaks mängijaks võiks lugeda inglase Jermaine Defoe, kes jalgpallist kaugel oleval inimesel mitte midagi ei ütle. Need viimased kaks näidet tõestavad fakti, et raha ei pane meeskonda liikuma, nagu ma ka ennist mainisin, vaid seda teevad mängijad. Samade argumentidega saaks võrrelda ka Real Madridi ning FC Barcelonat. Real oleks siis City rollis ning Barcelona Tottenhami rollis.
Ma olen jalgpalli jälginud alates 2002 aasta MMi keskpaigast ning alates 2003 aastast ma olen aru saanud, et maailma parimad mängijad pärinevad Brasiiliast. Riik ise pole majanduslikult just kõige parem ja seega noortel pole tuleviku osas palju variante. Põhilisteks variantideks on, kas jalgpall (selle erinevad versioonid), võrkpall või kuritegevus. Kuritegevuse ning võrkpalli kohalt ma palju ei tea, kuid kui hakatakse tegelema jalgpalliga ning sellega vaeva kõvasti vaeva nähtakse, siis võidakse kiirest tippu jõuda. Euroopa klubide skaudid/talendiotsjad suunavad alati esimese pilgu kohe Brasiilia poole, kui nende meeskond vajab mängijate osas täiendusi. Peaaegu igas Euroopa tippklubis mängib brasiilane, kes ka tavaliselt põhimeeste hulka kuulub. Sellised mängijad on näiteks Ronaldinho ja Pato Itaalias AC Milanis, Luis Fabiano Hispaanias FC Sevillas, Kaka Real Madridis jne.
Samas on brasiilia jalgpalluritel ka erinevaid probleeme, mis takistavad neil terve karjääri vältel olemast supervormis. Kui inglastel on selleks ego, laiskus ning ka mõnikord suitsetamine, siis brasiilastel on selleks ülekaalulisus. Kolm väga head näidet selle kohta on Luiz Ronaldo, Leite Adriano ja Ronaldinho, kes on korduvalt oma karjääri jooksul võidelnud alavormi ja ülekaalulisusega, kuid nad on sellest ühel ja teisel moel üle saanud ning mängivad tipptasemel edasi.
Jalgpalli kohta väidetakse ka seda, see vist peaks ka tõsi olema, et jalgpall oma tänapäevasel kujul "leiutati" Inglismaal, kuid Brasiilia, üks tugevaimaid koondiseid maailmas uuendasid seda. Inglis keeles on jalgpalli kohta ka ütlus, mis kõlab "English invented it, but Brazilians perfected it," mis karmis otsetõleks tähendab, et inglased leiutasid selle, kuid brasiilased täiustasid või tegid selle täiuslikuks. Midagi sellist.
Jalgpalli juures on ka üks asi, mis mulle hetkel meenub ja ei meeldi, on see, et alati ei võida see meeskond, keda mina toetan. See on jama.
No comments:
Post a Comment