Ma ei tea autodest suht mitte midagi. Loomuslikult ma tunnen autod ära nende firmalogode järgi, kuid see on ka kõik. Ma ei oska autole peale vaadates öelda, kui suur on selle mootor, kui palju on sellel hobujõude, kui palju on selle tippkiirus jne. Aga kui mulle antakse valida, mis autot ma sooviksin ning selleks antakse mulle ropult raha, siis ma ei oskaks valida, kuna erinevaid häid autosid on palju. Ma ei tea, kas ma võtaksin endale Audi R8, millega ei saaks Eestis peaaegu kuskil tippkiirusel sõita, kuna Eestis pole kiirteid, kas ma võtaksin endale Mini Cooper S'i, mis on vaieldamatult üks minu lemmik autosid, kas valituks osutuks BMW Z4, mis on väga hea kaheistmeline auto jne, jne. Audi R8'ga kuuluksid ühte gruppi ka Bugatti Veyron, mille tippkiiruseks on hämmastavad 408 km/h, mis on minu andmetel isegi kiirem kui F1 auto, siis veel ka Lamborghini uuemad versioonid, Porsche, McLaren Mercedes ja Ferrari. Ma ei ole suur Ferrari fänn, seega see Itaalia toodang kaob valikust ära.
Autot ostes tuleks silmas pidada mitmeid erinevaid kriteeriumeid, et see sobiks inimese elustiili ning muude teguritega. Üldjuhul on inimese jaoks, kes endale autot osta plaanib , kõige tähtsamaks teguriks selle hind. Sest igal inimesel pole autole kulutamiseks võtta miljoneid kroone. Kui kuidagi saadaksegi oma lemmik auto ostmiseks raha kokku, siis tuleb edaspidi maksta ka auto kindlustuse, ülevaatuste ning kütte eest. Kulutused on metsikud. Seega, vähemalt Eestis, soetavad uued autoomanikud endale kasutatud auto, kuna nende hinnad on madalad ning kindlustus ka ei maksa palju.
Neid neljarattalsi sõiduvahendeid toodetakse peaaegu igalpool maailmas. Vähemalt nende tootmistehased asuvad igalpool maailmas, alates Birmas ja lõpetades Taiwaniga. Ja seda väga lihtsalt põhjusel - sealne tööjõud on odav ning tootmiskulud on väiksed. Aga see selleks. Maailma suurimad autotootjad asuvad USA's (Ford, Dodge, Chrysler, General Motors, Chevy), Saksamaal (Porsche, Mercedes, Volkswagen, Audi), Prantsusmaa (Renault, Peugeot, Citroen), Suurbritannias (Jaguar, Aston Martin, Lotus, McLaren, Bentley), Itaalias (Ferrari, Alfa Romeo, FIAT) ja Jaapanis (Toyota, Honda, Nissan, Mitsubishi, Subaru, Suzuki, Mazda). Need riigid on ka üksteise suurimad konkurendid. Kuid igal aastal ilmub mõne väiksema autotootja poolt mõni uus auto, mis vanedele tegijatele peab koha kätte näitama. Üks väga hea näide on Rootsi superauto tootja, mis toodab ühe maailma kiiremat autot Koenigsegg. Kuskil eelmisel aastal ma lugesin, et see sama Koenigsegg on ostnud ära teise Rootsi autotootja Saab'i, mis on samuti tuntud kui kiire ja võimas tänavaauto, üldjuhul siis sedaan.
Mulle isiklikult meeldivad kõige rohkem Saksa autod ning vastukarva on Ameerika omad. Seda võib-olla sellepärast, et mulle meeldib Saksa autode lojaalsus, vastupidavus, tehnilised lisad, hästi arenenud elektroonika, kiirus, suured hobujõud, hea juhitavus ning auto sisekujundus, mis uuemate ja kallimate autode puhul on tehtud nahast ning väline osa süsinikkiust (nt McLaren ja Mercedes). Ja Saksa, ning üldse Euroopa suuremate autotootjate insenerid või kes iganes, suudavad väiksest mootorist välja pigistada maksimaalselt hobujõude, võimsust ning mis panevad masina piltlikult lendama. Samas, Ameerika autod, vähemalt nii palju kui mina tean, on suured ja lärmakad. Need karjuvad metsikult, kuid edasi ei liigu. Tootekulude kokkuhoidmiseks on autode kere plastikust, auto on seest väga ilmetu ning puuduvad uuenduslikud elektroonilised tarvikud ja lisad. Seda siis peaaegu kõikide autode puhul. Ford Mustang, muskelauto, on üheks heaks näiteks. Ma tean kahte tüüpi Mustange - 350 ja 550 (need numbrid peaksid tähistama auto hobuste arve). Inglise autosaates "Top Gear" tõestati ära, et kui seda autot "vägistada", siis need hobujõud langevad märkimisväärselt. No vägistamise all mõtlen ma paarutamist, mõtlematult ringi rallimist, veel paarutamist ning tehes sellega muid vigureid. Need panevad auto korralikult proovile, aga mida ma öelda tahan on see, et Ameerika autod ei pea pikale "vägistamisele" vastu, millega langeb auto võimekus, töötlus ning ka hind. Euroopa autodega nii pole. Võib-olla nendega, mille disainis eesel.
Minu endal autot pole ning kõik minu teadmised autodest pärinevad saatest "Top Gear" ning sõpradelt, kes autodega rohkesti tegelevad. Loomulikult tahaksin ma endale autot, aga mingit sellist väikest, kompakset ning mõnusat. Nendele kriteeriumitele vastab kõige paremini Mini. See on väga lahe auto ning algselt Inglise algupäraga. Ma loodan, et ma kunagi oman autot, mis mulle meeldib, kuid enne auto saamise mõtlemise peale tuleks load ära teha.
Mida aeg edasi seda populaarsemaks saab autode kasutamine filmides. Autode pidev filmides kasutamine kogu polulaarsust ... mmm ... ma ei tea, aga igatahes on igas filmas näha, kus peategelene sõidab mingi eriti tuusa sportautoga, Ameerika filmides Euroopa autod, või toimub seal mõni suurem tagaajamine, samuti Euroopa super sportautode vahel. Kummaline! Mitte tagasajamised ja autode kasutamine, vaid pidev Euroopa autode kasutamine ühe suurima autotootjaga riigis. Ameeriklased on vist ise ka aru saanud, et nende autod sinna ei sobi ning vaatajate lummamiseks kasutatakse populaarseid automarke. Aga need autoajamised on väga lahedad.
Tuli veel üks asi meelde Ameerika autode kohta. Kõik Ameerikas toodetud autod on VÄGA suure kütuse kuluga (v.a. Ford Focus), mis ameeriklaste bensiini galloni hinda (umbes 15 EEK) pole nende jaoks midagi, kui eurooplaste jaoks on need üle jõua käivad. Mitte sellepärast, et neil/meil raha poleks, vaid sellepärast, et arvestades Euroopas olevaid bensiini hindas, mis ei kattu igas riigis, saaks endale soetada auto, mille kütusekulu on väiksem, auto, mis on kodumaine ning täisa igasuguseid lahedaid vigureid. Samas mängib rolli ka hinna ja kvaliteedi vahe, mis samuti kalub Euroopa autode poole. Seega USA masinad sakivad, Euroopas on autod head ja kvaliteetsed ning Jaapan lisab kõikidele autotootjale pika säilivusajaga survet.
Autot ostes tuleks silmas pidada mitmeid erinevaid kriteeriumeid, et see sobiks inimese elustiili ning muude teguritega. Üldjuhul on inimese jaoks, kes endale autot osta plaanib , kõige tähtsamaks teguriks selle hind. Sest igal inimesel pole autole kulutamiseks võtta miljoneid kroone. Kui kuidagi saadaksegi oma lemmik auto ostmiseks raha kokku, siis tuleb edaspidi maksta ka auto kindlustuse, ülevaatuste ning kütte eest. Kulutused on metsikud. Seega, vähemalt Eestis, soetavad uued autoomanikud endale kasutatud auto, kuna nende hinnad on madalad ning kindlustus ka ei maksa palju.
Neid neljarattalsi sõiduvahendeid toodetakse peaaegu igalpool maailmas. Vähemalt nende tootmistehased asuvad igalpool maailmas, alates Birmas ja lõpetades Taiwaniga. Ja seda väga lihtsalt põhjusel - sealne tööjõud on odav ning tootmiskulud on väiksed. Aga see selleks. Maailma suurimad autotootjad asuvad USA's (Ford, Dodge, Chrysler, General Motors, Chevy), Saksamaal (Porsche, Mercedes, Volkswagen, Audi), Prantsusmaa (Renault, Peugeot, Citroen), Suurbritannias (Jaguar, Aston Martin, Lotus, McLaren, Bentley), Itaalias (Ferrari, Alfa Romeo, FIAT) ja Jaapanis (Toyota, Honda, Nissan, Mitsubishi, Subaru, Suzuki, Mazda). Need riigid on ka üksteise suurimad konkurendid. Kuid igal aastal ilmub mõne väiksema autotootja poolt mõni uus auto, mis vanedele tegijatele peab koha kätte näitama. Üks väga hea näide on Rootsi superauto tootja, mis toodab ühe maailma kiiremat autot Koenigsegg. Kuskil eelmisel aastal ma lugesin, et see sama Koenigsegg on ostnud ära teise Rootsi autotootja Saab'i, mis on samuti tuntud kui kiire ja võimas tänavaauto, üldjuhul siis sedaan.
Mulle isiklikult meeldivad kõige rohkem Saksa autod ning vastukarva on Ameerika omad. Seda võib-olla sellepärast, et mulle meeldib Saksa autode lojaalsus, vastupidavus, tehnilised lisad, hästi arenenud elektroonika, kiirus, suured hobujõud, hea juhitavus ning auto sisekujundus, mis uuemate ja kallimate autode puhul on tehtud nahast ning väline osa süsinikkiust (nt McLaren ja Mercedes). Ja Saksa, ning üldse Euroopa suuremate autotootjate insenerid või kes iganes, suudavad väiksest mootorist välja pigistada maksimaalselt hobujõude, võimsust ning mis panevad masina piltlikult lendama. Samas, Ameerika autod, vähemalt nii palju kui mina tean, on suured ja lärmakad. Need karjuvad metsikult, kuid edasi ei liigu. Tootekulude kokkuhoidmiseks on autode kere plastikust, auto on seest väga ilmetu ning puuduvad uuenduslikud elektroonilised tarvikud ja lisad. Seda siis peaaegu kõikide autode puhul. Ford Mustang, muskelauto, on üheks heaks näiteks. Ma tean kahte tüüpi Mustange - 350 ja 550 (need numbrid peaksid tähistama auto hobuste arve). Inglise autosaates "Top Gear" tõestati ära, et kui seda autot "vägistada", siis need hobujõud langevad märkimisväärselt. No vägistamise all mõtlen ma paarutamist, mõtlematult ringi rallimist, veel paarutamist ning tehes sellega muid vigureid. Need panevad auto korralikult proovile, aga mida ma öelda tahan on see, et Ameerika autod ei pea pikale "vägistamisele" vastu, millega langeb auto võimekus, töötlus ning ka hind. Euroopa autodega nii pole. Võib-olla nendega, mille disainis eesel.
Minu endal autot pole ning kõik minu teadmised autodest pärinevad saatest "Top Gear" ning sõpradelt, kes autodega rohkesti tegelevad. Loomulikult tahaksin ma endale autot, aga mingit sellist väikest, kompakset ning mõnusat. Nendele kriteeriumitele vastab kõige paremini Mini. See on väga lahe auto ning algselt Inglise algupäraga. Ma loodan, et ma kunagi oman autot, mis mulle meeldib, kuid enne auto saamise mõtlemise peale tuleks load ära teha.
Mida aeg edasi seda populaarsemaks saab autode kasutamine filmides. Autode pidev filmides kasutamine kogu polulaarsust ... mmm ... ma ei tea, aga igatahes on igas filmas näha, kus peategelene sõidab mingi eriti tuusa sportautoga, Ameerika filmides Euroopa autod, või toimub seal mõni suurem tagaajamine, samuti Euroopa super sportautode vahel. Kummaline! Mitte tagasajamised ja autode kasutamine, vaid pidev Euroopa autode kasutamine ühe suurima autotootjaga riigis. Ameeriklased on vist ise ka aru saanud, et nende autod sinna ei sobi ning vaatajate lummamiseks kasutatakse populaarseid automarke. Aga need autoajamised on väga lahedad.
Tuli veel üks asi meelde Ameerika autode kohta. Kõik Ameerikas toodetud autod on VÄGA suure kütuse kuluga (v.a. Ford Focus), mis ameeriklaste bensiini galloni hinda (umbes 15 EEK) pole nende jaoks midagi, kui eurooplaste jaoks on need üle jõua käivad. Mitte sellepärast, et neil/meil raha poleks, vaid sellepärast, et arvestades Euroopas olevaid bensiini hindas, mis ei kattu igas riigis, saaks endale soetada auto, mille kütusekulu on väiksem, auto, mis on kodumaine ning täisa igasuguseid lahedaid vigureid. Samas mängib rolli ka hinna ja kvaliteedi vahe, mis samuti kalub Euroopa autode poole. Seega USA masinad sakivad, Euroopas on autod head ja kvaliteetsed ning Jaapan lisab kõikidele autotootjale pika säilivusajaga survet.
No comments:
Post a Comment