1899 aastal loodud jalgpalli klubis on palju mängijaid, kelle tippajad jäävad mitme aasta tagusesse aega. Meeskonna suhteliselt kesisele eelmisele hooajale, saavutati liigas küll kolmas koht, ei soetata juurde uusi värvikaid mängijaid, kes kannaksid meeskonda edasi järgmistel hooaegadel, vaid selle asemel piirtutakse vananevate mängijatega, kes oma kogemuste baasil konkureeriksid liigas eriti AS Roma ning Inter Milaniga ja Euroopa tasemel selle tippudega.
Milanil on piisavalt prežtiisi, et enda ridu täiendada erinevate noormängijate ning Euroopas tuntud mängijatega. Kõige enam on Milani meeskonda seostatud brasiilase Luis Fabianoga, kuid tema eest ei ole tehtud Sevilla meeskonna jaoks piisavalt suurt pakkumist. Fabiano, kes on ka juba 30 aastat vana, soetamine tugevdaks kindlasti Itaalia meeskonna ründeliini ning oleks ründemängijatest ka üks teravama jalaga mängijaid Inzaghi, Huntelaari, Borriello ja Pato kõrval. Fabiano moodustaks koos Ronaldinho ja Pato'ga ohtliku ründetrio, mis oleks üks tugevaimaid Itaalias ning nende kolme mängumehe osavus ja edukas kokkumäng suurendaks Milani võimalusi konkureerimaks ka Euroopa erinevate tiitlite peale.
Milani põhi kaitseliini moodustavad mehed, kes pole enam esimeses nooruses. Marek Jankulovski, Alessandro Nesta, Kakha Kaladze, Gianluca Zambrotta ning ka Mario Yepes on juba rohkem kui 30 aastat vana ning saab väita, et kaitsemängijate puhul pole sellel väga viga, kuid ma vaidleks vastu. Kõigil nendel neljal mängijal napip kiirust, et takistada vastaste kiireid ning tehnilisi ründemängijaid ning nagu teada, siis väheneb aastatega ka mängijate üldine vastupidavus.
Milani meeskonna mängu juhib 31 aastane Andrea Pirlo, kes on viimasel ajal olnud vugastuste küüsis. Tema olulisus nii AC Milanis kui ka Itaalia koondises on teada asi, kuid minu arust on väga raske loota mängijale, keda võib hooaja tähtsamatel momentidel vaevata vigastused, millega kannatab kogu meeskond. Pirlo klassiga mängijat pole Milanil võtta, kuna teised keskpoolkaitsjad ei saaks samal kohal meeskonnas hakkama. Meeskonna kapten Massimo Ambrosini on ikkagi rohkem kaitsva suunitlusega mängija, Mathieu Flamini ei kuulu kahjuks meeskonna põhimeeste hulka, Ronaldinho, kes võib samuti keskpoolkaitsja kohal mängida, tegutseb siiski rohkem väljaku vasakul äärel, Gennaro Gattuso ei ole üldse mänguehitaja tüüpi. Tema rolliks on vastaste mängu lõhkumine ning julm töö rabamine väljakul. Ja lõpuks jääb veel Clarence Seedorf, kes oma 34 aastaga tegeleb rohkem ründamise kui palli ründajateni toomisega. Puna-mustad võiksid meeskonda tuua näiteks Realis vähese mänguaja all kannatava Fernando Gago, Valenciast osta viimase allesjäänud staari Juan Manuel Mata, Napoli meeskonnast Itaalia jalgpalliga kohanenud Marek Hamšiku või võtta vastu Manchester City pakkumine ning tuua meeskonda Inglise meeskonnas mitte tahetud Robinho. Miks mitte soetada endale Juventusest Sebastian Giovinco või Claudio Marchisio, Fiorentinast Riccardo Montolivo või Saksamaalt Mezut Özil või Marco Marin, kes mängivad mõlemad klubijalgpalli Werder Bremenis ning Itaaliasse siirdumisega mängiksid igal hooajal jalgpalli selle kõrgeimal tasemel ning koguksid ka kogemusi tulevase karjääri tarvis.
Rossoneri meeskonnal puudub ka korralik, klubi tasemele vastav, maailmaklassi väravavaht. Praegused Milani puurivahid on Marco Amelia, kes on laenul Genoast, Flavio Roma, kes on endine pikaajaline AS Monaco väravavaht ning Christian Abbiati. Nende kolme itaallase vahel jaguneb algaval hooajal vastutus Milani väravas ning arvestades meeskonna poliitikat, siis ma arvan, et kõik need kolm puurivahti saavad ka korralikult mänguaega. Vaatamata kolme kogenenud väravavahi olemasolule ei ole keegi neist tipptasemel väravavaht, kellele saab otsustavates mängudes lootma jääda. Milan peaks endale hankima korraliku ja kindla väravavahi, nagu on Iker Casillas Real Madridis, Petr Cech Londoni Chelsea's või Pepe Reina Liverpoolis. Ennast kõrgemal tasemel tõestanud väravavahtideks oleksid Fiorentina meeskonna prantslasest puurivaht Sebastian Frey, Olympique Lyonnaisi ja Prantsusmaa koondise väravavaht Hugo Lloris või Marseille meeskonna tumedanahalise väravavahi Steve Mandanda. Imelik küll, aga millegipärast on kõik toodud võimalikud uued väravavahid prantslased. Kui prantslased ei sobi, siis vast oleks AC Milaniga nõus liituma ka hetkel Moskva CSKA värve kandev Igor Akinfeev. Kes teab.
Ma ei ole kursis meeskonna praeguse treeneri Allegri kogemustega tippjalgpallis. Ta on küll eelnevalt juhendanud Cagliari meeskonda, kuid see ei ole meeskond, mis kuulub Euroopa tippude hulka. Seega, kas Allegri on ikka õige mees võtmaks endale vastutus juhendada Milani meeskonda ning proovida, kas suudetakse Internatzionale valitsemisele Itaalia jalgpallis lõpp teha? Jätte välja Pep Guardiola noore vanuse, siis Allegri, kes on 42 ning lõpetas profijalgpalluri karjääri 2003 aastal, ei ole piisavalt kogenenud, et riismetes Rossoneri taas Euroopa tippu viia.
Sel aastal on Milani meeskonnaga ühinenud Marco Amelia, Sokratis, Mario Yepes ning Dominic Adiyiah. Ghana noor mängumehe Adiyiahi, Amelia ja võimali, et ka Sokratise toomine meeskonda olid head otsused, aga mille pärast oli vaja Milanil osta juba praegu 34 aastane Mario Yepes, kes on veel ka kaitsemängija? Milani juhtkond võib siinkohal rõhutada, et Yepes toob meeskonda veel KOGEMUST ning võib-olla lisab ka dünaamilisust. Saab eksperimenteerida erinevate mängijatega ning erinevate liinidega. Aga kui juba "pensionäre" meeskonda tuua (Yepes) ning neid seal hoida (Jankulovski, Seedorf ja Gattuso), siis miks mitte osta endale ka Rivaldo, kes on 38 ja mängib klubijalgpalli Bunyodkoris Uzbekistanis, Luiz Ronaldo koos endiste Reali mängijate Figo ja Zidane'iga? Uurida, ega Pablo Maldini ei tahaks veel paar hooaeg tippjalgpalli mängida? Võib-olla annab veenda ka Pelet ning Diego Maradonat, et nad jalgpalli mängimise juurde naaseksid. Andke andeks minu sarkasmi, aga see, mida Milan teeb on lausa tobe. Isegi New York Red Bulls teeb paremaid üleminekuid oma liiga ja meeskonna taseme kohta, kui teeb 7 kordne Meistrite liiga võitja.
Kui AC Milan ei hakka usinasti üleminekuturul tegutsema, siis pole mõtet ka loota, et järgnevatel hooaegadel midagi saavutatakse. Meeskond peab läbima korraliku transformatsiooni, et taastada oma aastate tagune hiilgus Itaalia ja Euroopas. Ma ei tea, kui sügavad on Milani probleemid päriselt, kuid äkki ei aita nende puhul enam ka mängijate juurde toomisest ning ära saatmised. Äkki on vaja teha muudatusi meeskonna juhtkonna juures, sellega muutes meeskonna üldist poliitikat. Võib-olla on see ainus lahendus luua Milanile mingigi positiivne tulevik ning taastada nende kunagised suured ambitsioonid. Kuid kui puna-mustad sama moodi edasi käituvad, siis ei ole sellest meeskonnast asja ei algaval hooajal ega ka järgmistel. Võtku õppust Barcelonast nagu seda peaks tegema ka Real Madrid.
Milanil on piisavalt prežtiisi, et enda ridu täiendada erinevate noormängijate ning Euroopas tuntud mängijatega. Kõige enam on Milani meeskonda seostatud brasiilase Luis Fabianoga, kuid tema eest ei ole tehtud Sevilla meeskonna jaoks piisavalt suurt pakkumist. Fabiano, kes on ka juba 30 aastat vana, soetamine tugevdaks kindlasti Itaalia meeskonna ründeliini ning oleks ründemängijatest ka üks teravama jalaga mängijaid Inzaghi, Huntelaari, Borriello ja Pato kõrval. Fabiano moodustaks koos Ronaldinho ja Pato'ga ohtliku ründetrio, mis oleks üks tugevaimaid Itaalias ning nende kolme mängumehe osavus ja edukas kokkumäng suurendaks Milani võimalusi konkureerimaks ka Euroopa erinevate tiitlite peale.
Milani põhi kaitseliini moodustavad mehed, kes pole enam esimeses nooruses. Marek Jankulovski, Alessandro Nesta, Kakha Kaladze, Gianluca Zambrotta ning ka Mario Yepes on juba rohkem kui 30 aastat vana ning saab väita, et kaitsemängijate puhul pole sellel väga viga, kuid ma vaidleks vastu. Kõigil nendel neljal mängijal napip kiirust, et takistada vastaste kiireid ning tehnilisi ründemängijaid ning nagu teada, siis väheneb aastatega ka mängijate üldine vastupidavus.
Milani meeskonna mängu juhib 31 aastane Andrea Pirlo, kes on viimasel ajal olnud vugastuste küüsis. Tema olulisus nii AC Milanis kui ka Itaalia koondises on teada asi, kuid minu arust on väga raske loota mängijale, keda võib hooaja tähtsamatel momentidel vaevata vigastused, millega kannatab kogu meeskond. Pirlo klassiga mängijat pole Milanil võtta, kuna teised keskpoolkaitsjad ei saaks samal kohal meeskonnas hakkama. Meeskonna kapten Massimo Ambrosini on ikkagi rohkem kaitsva suunitlusega mängija, Mathieu Flamini ei kuulu kahjuks meeskonna põhimeeste hulka, Ronaldinho, kes võib samuti keskpoolkaitsja kohal mängida, tegutseb siiski rohkem väljaku vasakul äärel, Gennaro Gattuso ei ole üldse mänguehitaja tüüpi. Tema rolliks on vastaste mängu lõhkumine ning julm töö rabamine väljakul. Ja lõpuks jääb veel Clarence Seedorf, kes oma 34 aastaga tegeleb rohkem ründamise kui palli ründajateni toomisega. Puna-mustad võiksid meeskonda tuua näiteks Realis vähese mänguaja all kannatava Fernando Gago, Valenciast osta viimase allesjäänud staari Juan Manuel Mata, Napoli meeskonnast Itaalia jalgpalliga kohanenud Marek Hamšiku või võtta vastu Manchester City pakkumine ning tuua meeskonda Inglise meeskonnas mitte tahetud Robinho. Miks mitte soetada endale Juventusest Sebastian Giovinco või Claudio Marchisio, Fiorentinast Riccardo Montolivo või Saksamaalt Mezut Özil või Marco Marin, kes mängivad mõlemad klubijalgpalli Werder Bremenis ning Itaaliasse siirdumisega mängiksid igal hooajal jalgpalli selle kõrgeimal tasemel ning koguksid ka kogemusi tulevase karjääri tarvis.
Rossoneri meeskonnal puudub ka korralik, klubi tasemele vastav, maailmaklassi väravavaht. Praegused Milani puurivahid on Marco Amelia, kes on laenul Genoast, Flavio Roma, kes on endine pikaajaline AS Monaco väravavaht ning Christian Abbiati. Nende kolme itaallase vahel jaguneb algaval hooajal vastutus Milani väravas ning arvestades meeskonna poliitikat, siis ma arvan, et kõik need kolm puurivahti saavad ka korralikult mänguaega. Vaatamata kolme kogenenud väravavahi olemasolule ei ole keegi neist tipptasemel väravavaht, kellele saab otsustavates mängudes lootma jääda. Milan peaks endale hankima korraliku ja kindla väravavahi, nagu on Iker Casillas Real Madridis, Petr Cech Londoni Chelsea's või Pepe Reina Liverpoolis. Ennast kõrgemal tasemel tõestanud väravavahtideks oleksid Fiorentina meeskonna prantslasest puurivaht Sebastian Frey, Olympique Lyonnaisi ja Prantsusmaa koondise väravavaht Hugo Lloris või Marseille meeskonna tumedanahalise väravavahi Steve Mandanda. Imelik küll, aga millegipärast on kõik toodud võimalikud uued väravavahid prantslased. Kui prantslased ei sobi, siis vast oleks AC Milaniga nõus liituma ka hetkel Moskva CSKA värve kandev Igor Akinfeev. Kes teab.
Ma ei ole kursis meeskonna praeguse treeneri Allegri kogemustega tippjalgpallis. Ta on küll eelnevalt juhendanud Cagliari meeskonda, kuid see ei ole meeskond, mis kuulub Euroopa tippude hulka. Seega, kas Allegri on ikka õige mees võtmaks endale vastutus juhendada Milani meeskonda ning proovida, kas suudetakse Internatzionale valitsemisele Itaalia jalgpallis lõpp teha? Jätte välja Pep Guardiola noore vanuse, siis Allegri, kes on 42 ning lõpetas profijalgpalluri karjääri 2003 aastal, ei ole piisavalt kogenenud, et riismetes Rossoneri taas Euroopa tippu viia.
Sel aastal on Milani meeskonnaga ühinenud Marco Amelia, Sokratis, Mario Yepes ning Dominic Adiyiah. Ghana noor mängumehe Adiyiahi, Amelia ja võimali, et ka Sokratise toomine meeskonda olid head otsused, aga mille pärast oli vaja Milanil osta juba praegu 34 aastane Mario Yepes, kes on veel ka kaitsemängija? Milani juhtkond võib siinkohal rõhutada, et Yepes toob meeskonda veel KOGEMUST ning võib-olla lisab ka dünaamilisust. Saab eksperimenteerida erinevate mängijatega ning erinevate liinidega. Aga kui juba "pensionäre" meeskonda tuua (Yepes) ning neid seal hoida (Jankulovski, Seedorf ja Gattuso), siis miks mitte osta endale ka Rivaldo, kes on 38 ja mängib klubijalgpalli Bunyodkoris Uzbekistanis, Luiz Ronaldo koos endiste Reali mängijate Figo ja Zidane'iga? Uurida, ega Pablo Maldini ei tahaks veel paar hooaeg tippjalgpalli mängida? Võib-olla annab veenda ka Pelet ning Diego Maradonat, et nad jalgpalli mängimise juurde naaseksid. Andke andeks minu sarkasmi, aga see, mida Milan teeb on lausa tobe. Isegi New York Red Bulls teeb paremaid üleminekuid oma liiga ja meeskonna taseme kohta, kui teeb 7 kordne Meistrite liiga võitja.
Kui AC Milan ei hakka usinasti üleminekuturul tegutsema, siis pole mõtet ka loota, et järgnevatel hooaegadel midagi saavutatakse. Meeskond peab läbima korraliku transformatsiooni, et taastada oma aastate tagune hiilgus Itaalia ja Euroopas. Ma ei tea, kui sügavad on Milani probleemid päriselt, kuid äkki ei aita nende puhul enam ka mängijate juurde toomisest ning ära saatmised. Äkki on vaja teha muudatusi meeskonna juhtkonna juures, sellega muutes meeskonna üldist poliitikat. Võib-olla on see ainus lahendus luua Milanile mingigi positiivne tulevik ning taastada nende kunagised suured ambitsioonid. Kuid kui puna-mustad sama moodi edasi käituvad, siis ei ole sellest meeskonnast asja ei algaval hooajal ega ka järgmistel. Võtku õppust Barcelonast nagu seda peaks tegema ka Real Madrid.
No comments:
Post a Comment