Wednesday, October 20, 2010

Muusika


Mulle ei meeldi Eestis muusika, eriti eesti keelsed. Need on väga jurad. Mina kuulan ise rohkem ingliskeelseid laule, kuna need on lihtsalt paremad. Kui kuulata Eesti laule, siis jääb mõnikord mulje, et eestlased on wannabe'd. Laulud kõlavad rütmi, meloodia ja viisi poolest väga välismaiste staaride omadele, aga vahe tuleb sisse, kuna inglisekeelsed laulud kõlavad paremini kui eestikeelsed. Eesti keeles on vaid paar laulu, mis mulle meeldivad - Maarja Liis Ilus & Ivo Linna "Kaelakee hääl", Genka ja kellegi lugu "Toakärbes" ja midagi oli veel. Nendest esimene on väga hea, liiguta ning mõnus kuulata. Teine on humoorikas ning hästi pähe kuluv. Eesti artistidest meeldib mulle kõige enam .... mmm ... Iiris Vesik, ma arvan. Tema Eesti Eurovisiooni eelvooru lugu "Ice cold story" oleks võinud lõppvõistlustele saada, kui selle asemel võidutses Kreisiraadio lugu "Leto Svet", mis totaalselt põrus.
Välismaisete, üldjuhul siis Ameerika omade puhul, laulude puhul on palju neid lugusid, mis mulle meeldivad. Minuga on veel ka nii, et kuigi mulle võib meeldida ühe artisti mingi lugu, ei pruugi mulle meeldida tema teised laulud. Näiteks mulle meeldib Jon Bon Jovi lugu "It's my life", kuid ma ei pea eriti lugu tema laulust "Bed of roses" vms. Laulud, mis mulle meeldivad on Shakira lood "Waka, waka", "Gypsy", "Hips don't lie", siis mulle meeldib ka tänavune Eurovisiooni võitjalugu "Satelite" Lena Meyer Landruti esituses, siis Kelly Rowlandi lugu "Commander", suht kõik Rootsi kantri-pop bändi Rednexi lood, siis Ronan Keatingu laulud, Keri Hilsoni lugu "I like", siis Cascada lugu "Evacuate the dancefloor," jne, jne.
Eestis esitajatest on mulle vastumeelsed Koit Toome, Ines, Tanel ja Gerli Padar ja mõned veel, kuna nad on kuidagi liiga mõttetud. Mulle ei meeldi nende laulud ja kuna ma isiklikult neid ei tunne, siis nad ei meeldi mulle ka artistidena.
Mulle ei meeldi ka sellised looda, mida kuulevad suht paljud minu tuttavad. Mingid Technod, Drum'n'Bass'id jne. Mulle meeldivad lood, millel on sisu ja mõte, kuid viimati nimetatud ja paljudel teistel seda pole. Seega on need muusikapalad minu jaoks mõttetud ja mina neid lauludeks või milleks iganes ei pea, lihtsalt mingi müra, mida kuulates hakkavad kõrvad verd jooksma. Ja kui sinna juurde lisada ka ohtralt bassi, siis läheb asi vaid hullemaks, kuid nende inimest jaoks, kes seda musa kuulavad on seda ikka vähe. Vaja makile või millele iganes veel juurde lisada veel võimsamaid võimendeid, mis bassi veel juurde lisavad. Uskumatu! Ma ei saa aru, kuidas seda on üldse võimalik muusikaks nimetada. Aga mis ma siin vingu. Me elame modernses ning progessiivses maailmas ja lihtsalt tuleb selliste asjadega leppida. Sellise muusikaga ma võin leppida, aga venelaste osas ma oma arvamust ei muuda.
Ma ei ole ka mingi suur muusika fanaatik, kuigi mulle meeldib kuulata muusikat, kui ma tegelen arvutis oma asjadega, loen raamatut või magan, kuna muusika aitab summutada väliseid häirivaid helisid. Näiteks inimesed omavahel rääkimas, telekast tulevad helid, väljast tänavalt tulevad helid jne. Hea laul, nagu ka raamat, peaks rääkima oma loo ja kui hästi läheb, siis on ennast võimalik selle looga ka samastada. Minul on need asjad vahelduva eduga. Ja mind häirib enda lemmik muusika armastuse juures kas asjolu, et minu sõbrad ja tuttavad peavad seda pede-muusikaks. Ise ma pede pole ning ma ei arva, et muusika, mida ma kuulan, on pede-muusika. Nad võivad seda öelda naljaga, kui mõnikord käib see närvidele, kuna nendega koos autos istudes tahaks mina näiteks SkyPlus või Uuno raadio pealt kuulata mõnda hea ballaadi või mõnda pop-stiilis lugu, siis nemad, kas vahetavad raadiojaama Power Hit Radio peale, mis reklaamib ennast, kui pidevalt tantsumuusikat laskev raadiojaam, või panevad autoraadiost käima mõne enda kokku kõrvetatud plaadi, kus tuleb minu kõrvade jaoks piinarikast muusikat.
Selline muusika tuleks ära keelata või peaksin mina oma sõpradele ütlema, ma olen seda ka enne teinud, et ma ei soovi nendega koos aega veetes seda muusikat kuulata. Mina ise vabatahtlikult seda muusikat ei kuula ning ei kuula ka vastavaid raadiojaamu, kus seda muusikat lastakse. Eestis on õnneks mitmeid erinevaid raadiojaamu, mis on jaotatud erinevate muusikastiilide vahel. Minu muusikamaitsele vastavaid laule lastakse SkyPlus'is, Star FM'is, Uunos ja Spin FM'is. Kuid ka nendes raadiojaamades lastakse ohtralt minu lemmik muusikastiilile sarnast muusikat, mida ma ei salli. Mulle küll meeldivad ballaadid ja pop-muusika, kuid mitte iga viimane lugu nendes stiilides. Mulle meenus just veel üks lugu, mis mulle meeldib. See on Meatloaf'i lugu "Anything for Love." Ja ka Tenacious D mõned lood, eriti "Final Countdown," "Tribute" ja "Kickapoo."
Eesti rahvamuusika mulle absoluutselt ei meeldi. Mingi kuradi regivärss, algriimid ja muu jura. See on niivõrd mõttetu asi, mis tekitab pikema kuulamise järel iiveldust. Regivärss või regimuusika on ilma pillideta mängitav muusika, vähemalt vanem versioon, aga kui sinna lisada põrgupill parmupill, siis on koos korralik kompost, millega kahtlusaluseid ülekuulamistel piinata. Vähemalt mina tunnistaks selle saatel üles kuriteod, mille toimumisajal mind selles riigis üldse polnudki. See on niivõrd õudne. Ja muusikaõpetajad, kultuuriinimesed, ajaloolased ning vanemad inimesed sõnavad, et oma päritolu ja kodumaa ajaloo üle tuleb uhke olla ning kõik minevikus kätte võidetu tuleks tänapäeva noortel omaks võtta. Jura! Ma ei taha iial aktsepteerida tõsiasja, et minu esivanemad on leitanud sellise ilge muusikastiili, mida tänapäeval õnneks väga vähe vileletakse.

No comments:

Post a Comment