Kunagine lauluvõistlus, millest on saanud poliitiliste läbirääkimiste peamine koht. 1980-90 oli tegu veel lauluvõistlusega, kuid alates sellest ajast mitte ei hinnata laule vaid antakse hääli naabritele, et nendega häid suhteid hoida. Eurovisioon on selle aja Euroopa suurim sündmus, mida vaatavad sajad miljonid inimesed üle maailma. Võib-olla sellepärast ongi see muutunud äärmiselt poliitiliseks nagu see praegu on. Läbi meedias pugemisele on võimalik luua erinevaid poliitilisi sidemeid, mille abil saab parandada oma riigis toimuvad. Kurb on see, et et alati ei vastata teenele samaga.
Kui Eesti annab hääletamisel 12 punkti (see on Eurovisiooni hindamissüsteemis maksimum) Venemaale, siis meie saame nendelt heal juhul 3 või 4 punkti, kuna meie oleme nende jaoks penid, kes ongi "kohustatud" andma neile maksimum punktid, samas kui meie peame olema õnnelikud selle väikese eestki. Õnneks on meil olemas ka normaalsed naabrid, Soome, Läti, Rootsi mitte nii palju, kes meile alati suuri punkte annavad. Positiivne on ka see, et mõnikord tuleb üllatus ka kuskil Kesk-Euroopa või mõnest Idabloki riigist. 2010 aasta Eurovisioonil saime me 12 punkti vist Sloveenialt või Slovakkialt, mis oli kõigile suur üllatus. Positiivne.
Itaalia pole juba ma ei tea, mis ajast Eurovisioonilt osa võtnud, kuna nad mõtlevad kaine peaga ja saavad aru, et lauluvõistluseks reklaamitav üritus pole muud, kui poliitilised läbirääkimised. Itaalial pole sellist asja tarvis. Nad saavad oma asjadega ka ise väga hästi hakkama ning suudavad oma naabritega hoida häid suhteid ka ilma mingi Eurovisioonita.
Eesti, kes on nii Euroopas, kui ka maailmas pisike junn, tahab loomulikult Eurovisioon uuesti võita, kuid seal on ka muud tegurid mängus. Näiteks tahetakse osaleda poliitilistes mängudes, pugeda Venemaale, eriti Venemaale, ning Suurbritanniale, Prantsusmaale ja Saksamaale. Tahetakse näidata vaestele Ida-bloki riikidele, et "me oleme teiega." Väike aitab väikest ning käsi peseb kätt. Ühel lauluvõistlusel on selline asi mõttetu.
See asi ka veel. Sel aastal kui Norra võitis Eurovisiooni, siis hakkas majanduskriis vaikselt süvenema. Kuna Norra riik majandeb ennast üksi suurepäraselt, Põhjamerest puuritakse endale naftat, siis ülemaailmne majanduskriis neid väga ei kottinud. Kui hakkabki raskeks minema, siis suurendatakse lihtsalt kütuse liitri hinda. Igatahes, pärast Eurovisiooni võitu spekuleeriti meedias, et Norra võitis, kuna ainult neil on Euroopa riikidest piisavalt vabu vahendeid, et korraldada korralik lauluvõistlus. Võib-olla oli asi ka sellest, et Norral oli hea lugu, mis mulle väga ei meeldinud. Selle aasta lauludest meeldis mulle Islandi laulja Yoanna Lugu "Is it true." Ilus ballaad oli.
Eurovisiooni on võitnud üpriski erinevad maad, kes on esindanud vägagi erinevaid laulustiile. Sellega seoses üritavad teised riigid järgnevalt lauluvõistlusel kopeerida aasta varem võitnud laulu stiili. Kuid aeg on näidanud, et võidab originaalsus ning uudsus. 2000 aastal võitis Taani, kus kaks vanameest esitasid kitarridega mingi loo, aasta hiljem võitis Eestis, kellel oli mingi pop-stiilis lugu ning ka väike piduritants, siis mingil aastal võitis Ukrainat esindanud Ruslana, kellel oli mingi tulemäng ja pask lugu, siis võitis Soome Lordi oma "Hard rockiga". Eelnevatel aastatel on võitnud ka Iirimaa, kellel on kombeks laulda mingeid ballaade ja tänavu võitis 18-19 aastane Lena Meyer Landrut oma mingis stiilis looga "Satelite". Tegu oli mingi armastusloo ja popi vahepealsega.
Mina ise jälgin Eurovisiooni nii palju kui ma pean ning mind tegelikult ei huvita, kes võidab. Ma kuulane neid lugusid, valin välja oma lemmiku ning vaatan, kuidas sellel läheb. Minu ja muude Euroopa riikide vaatajate arvamus ei kattu, kuna mitte kunagi ei võida lugu, mis mulle meeldib. Sellest on natuke kahju. Aga see selleks.
Kui Eesti annab hääletamisel 12 punkti (see on Eurovisiooni hindamissüsteemis maksimum) Venemaale, siis meie saame nendelt heal juhul 3 või 4 punkti, kuna meie oleme nende jaoks penid, kes ongi "kohustatud" andma neile maksimum punktid, samas kui meie peame olema õnnelikud selle väikese eestki. Õnneks on meil olemas ka normaalsed naabrid, Soome, Läti, Rootsi mitte nii palju, kes meile alati suuri punkte annavad. Positiivne on ka see, et mõnikord tuleb üllatus ka kuskil Kesk-Euroopa või mõnest Idabloki riigist. 2010 aasta Eurovisioonil saime me 12 punkti vist Sloveenialt või Slovakkialt, mis oli kõigile suur üllatus. Positiivne.
Itaalia pole juba ma ei tea, mis ajast Eurovisioonilt osa võtnud, kuna nad mõtlevad kaine peaga ja saavad aru, et lauluvõistluseks reklaamitav üritus pole muud, kui poliitilised läbirääkimised. Itaalial pole sellist asja tarvis. Nad saavad oma asjadega ka ise väga hästi hakkama ning suudavad oma naabritega hoida häid suhteid ka ilma mingi Eurovisioonita.
Eesti, kes on nii Euroopas, kui ka maailmas pisike junn, tahab loomulikult Eurovisioon uuesti võita, kuid seal on ka muud tegurid mängus. Näiteks tahetakse osaleda poliitilistes mängudes, pugeda Venemaale, eriti Venemaale, ning Suurbritanniale, Prantsusmaale ja Saksamaale. Tahetakse näidata vaestele Ida-bloki riikidele, et "me oleme teiega." Väike aitab väikest ning käsi peseb kätt. Ühel lauluvõistlusel on selline asi mõttetu.
See asi ka veel. Sel aastal kui Norra võitis Eurovisiooni, siis hakkas majanduskriis vaikselt süvenema. Kuna Norra riik majandeb ennast üksi suurepäraselt, Põhjamerest puuritakse endale naftat, siis ülemaailmne majanduskriis neid väga ei kottinud. Kui hakkabki raskeks minema, siis suurendatakse lihtsalt kütuse liitri hinda. Igatahes, pärast Eurovisiooni võitu spekuleeriti meedias, et Norra võitis, kuna ainult neil on Euroopa riikidest piisavalt vabu vahendeid, et korraldada korralik lauluvõistlus. Võib-olla oli asi ka sellest, et Norral oli hea lugu, mis mulle väga ei meeldinud. Selle aasta lauludest meeldis mulle Islandi laulja Yoanna Lugu "Is it true." Ilus ballaad oli.
Eurovisiooni on võitnud üpriski erinevad maad, kes on esindanud vägagi erinevaid laulustiile. Sellega seoses üritavad teised riigid järgnevalt lauluvõistlusel kopeerida aasta varem võitnud laulu stiili. Kuid aeg on näidanud, et võidab originaalsus ning uudsus. 2000 aastal võitis Taani, kus kaks vanameest esitasid kitarridega mingi loo, aasta hiljem võitis Eestis, kellel oli mingi pop-stiilis lugu ning ka väike piduritants, siis mingil aastal võitis Ukrainat esindanud Ruslana, kellel oli mingi tulemäng ja pask lugu, siis võitis Soome Lordi oma "Hard rockiga". Eelnevatel aastatel on võitnud ka Iirimaa, kellel on kombeks laulda mingeid ballaade ja tänavu võitis 18-19 aastane Lena Meyer Landrut oma mingis stiilis looga "Satelite". Tegu oli mingi armastusloo ja popi vahepealsega.
Mina ise jälgin Eurovisiooni nii palju kui ma pean ning mind tegelikult ei huvita, kes võidab. Ma kuulane neid lugusid, valin välja oma lemmiku ning vaatan, kuidas sellel läheb. Minu ja muude Euroopa riikide vaatajate arvamus ei kattu, kuna mitte kunagi ei võida lugu, mis mulle meeldib. Sellest on natuke kahju. Aga see selleks.
No comments:
Post a Comment