Järjekordne asi, mis on minu jaoks mõttetu, on abielu. Ma ei saa, milleks raisata suured summad rahad abielutseremoonia peale, kui 85% kõikidest abieldusest lahutatakse? Ja 85% on suur näitaja. On vaid väga vähesed abielud, kus ollakse koos aastakümneid ning seda ka mitte armastusest, vaid harjumusest.
85% abieludest lahutatakse, kuskil 3-4% on elupäevade lõpuni koos ning ülejäänud paaridest jääb üks osapool leseks. Kui ei juhtu mõnda õnnetust, kus mees või naine sureb, siis mingi aeg abielus olles viib selleni, et üks tapab teise ära. Seda ma ei mõtle välja, vaid nii on.
Tänapäeval ei näita ka see kahe inimese vaheline vaheline liit midagi, sest abielu seos ühel või mõlemal osapoolel "käed kinni" ja ei luba teha asju, millega üks või teine harjunud oli. Näiteks mees ei saa sõpradega välja minna ning ennast kuskil segi juua, kuna peab naisukesega poodi uusi kardinaid või padjapüüre välja valima minema. Ja kui naine tahaks minna sõbrantsidega maniküüri, siis samal ajal tuleb mees töölt koju ning tahab süüa saada. Hetkel ma ei väida, et abielus mehed töötavad ning naised tegelevad majapidamis asjadega, lihtsalt see näide kukkus nii välja. Ühesõnaga, mõlemal osapoolel on abielus raske.
Seega, miks abielluda? Juba aastasadu on abielu tähtsaks peetud ning inimesed arvavad tänapäevani, et tegu on ülima koos olemisega. Lollus. Selleks et kaks inimest tahavd koos olla ei pea ju veel ka abielluma. Mitte abiellumise korral säästad raha ning kui partner hakkab närvidele käima, siis peksab üks teise majapidamisest välja. Korras. Aga abielu korral võib-olla proovitakse leppida, kui kui see ei õnnest, mis on väga tõenäoline, siis tuleb lahutamisprotsessiga tegelema hakata. See on aega nõudev, närve sööv ning stressi tekitav.
Mul oli üks tuttav, kes oli oma mehega koos mingi 10 aastat ning lõpuks võttis ta aru pähe ning lahutas. Minu tuttav ise tahtis lahutada, kuid ta oli lahutusprotsessi ajal nagu elav vare, kes nuttis kogu aeg. Kas sellist asja on siis vaja?
Mina toetan vaba abielu (see vist on see, kui kaks inimest elavad lihtsalt koos) ning see on tulevikule mõeldes väga hea variant. See annab rohkem vabadust ning saab julgemalt oma asjadega tegeleda. Kui peaks sinna ka mingi jõnglane sündima, siis alati on olemas ka vanavanemad, kes last valvata saavad. Mulle see variant, et vanavanemad praktiliselt kasvatavad last, ei meeldi, kuna see on siiski last vanemate ülesanne oma järeltulija eest hoolitseda, mitte seda kohustust oma vanemate peale lükata. Minu õde teeb oma vanema lapsega nii.
Siis kui kuningas Henry VI või VIII abielu välja mõtles, siis seda omamise eesmärgil. Abielu ju tähendab, et kumbki osapool ei tohi teist petta. Henry sai omada mingit naist ning abielusidemed ei lubanud naisel teiste meestega olla. Kuid kes see hakkab kuningat keelama? Kunn võis teha, mis tahtis ning isegi iganädalaselt lossis orgiaid korraldada. Keegi ei tohtinud näpuga näidata ning öelda, et see on vale. Ja kui ma õigesti mäletan, siis sel ajal oli lahutus ka kahepoolne asi. Naine tahtis lahutada, kunn ei tahtnud ning kummalisel kombel oli naine järgmine päev surnud. Naine oli kogemata arseeni joonud arvates, et tegu on veiniga. Kummaline!? Henry oli vist abielus mingi 4-5 korda.
Praegu tagasi selle aja peale mõeldes, kui Henry oma tegusid tegi, siis tundub kohati kuningas teguviis naljakana. Kuid selles pole midagi naljakat, kui tänapäeval üritavad abikaasad üksteisest samamoodi lahti saada, et saavutada teatud eesmärk. Kas selleks on siis armukadedus, lihtsalt kättemaks või elukondlustuse raha. Sest nagu teada loob abielu teatud võimalusi, mille pärast ollakse ka nõus tapma. Näiteks, abielu korral on mehe või naise esmaseks pärijaks abikaasa, mitte lapsed või keegi vanematest. Sellega on abikaasal elukindlustuse raha juurde esimesena juurdepääs. Vat kui huvitav. Kes küll sellise asja välja mõtles? Ma arvan, et keegi, kes oli ise vaene, kuid abiellus rikka kaasaga, et pappi saada.
Seega, kallid tulevased abiellujad, ärge looge ametliku liitu. Sest mis see abielu ikka on? Eestis näiteks ei olda ametlikult abielu, kui lasta ennast kiriklikult laulatada, see asi toimib ainult kristlikes maades. Eestis on vaja visata allkirjad kuskile paberile, mis näitab teie abielu liitu. Seega, abielu on ametlikult vaid paberileht, millel on teie allirjad. Ning see paber kaotab kehtivuse, kui kirjutatakse all vastavale paberile. Kui emotsionaalne side, mis algselt panigi abielluma, võib kaduda juba esimese nädala jooksul ja siis on jama kaelas.
Parem säästke raha ja ärge abielluge. Elage koos ning nautige elu. Kui see ei toimi, siis pekske oma kaasa majapidamisest välja.
85% abieludest lahutatakse, kuskil 3-4% on elupäevade lõpuni koos ning ülejäänud paaridest jääb üks osapool leseks. Kui ei juhtu mõnda õnnetust, kus mees või naine sureb, siis mingi aeg abielus olles viib selleni, et üks tapab teise ära. Seda ma ei mõtle välja, vaid nii on.
Tänapäeval ei näita ka see kahe inimese vaheline vaheline liit midagi, sest abielu seos ühel või mõlemal osapoolel "käed kinni" ja ei luba teha asju, millega üks või teine harjunud oli. Näiteks mees ei saa sõpradega välja minna ning ennast kuskil segi juua, kuna peab naisukesega poodi uusi kardinaid või padjapüüre välja valima minema. Ja kui naine tahaks minna sõbrantsidega maniküüri, siis samal ajal tuleb mees töölt koju ning tahab süüa saada. Hetkel ma ei väida, et abielus mehed töötavad ning naised tegelevad majapidamis asjadega, lihtsalt see näide kukkus nii välja. Ühesõnaga, mõlemal osapoolel on abielus raske.
Seega, miks abielluda? Juba aastasadu on abielu tähtsaks peetud ning inimesed arvavad tänapäevani, et tegu on ülima koos olemisega. Lollus. Selleks et kaks inimest tahavd koos olla ei pea ju veel ka abielluma. Mitte abiellumise korral säästad raha ning kui partner hakkab närvidele käima, siis peksab üks teise majapidamisest välja. Korras. Aga abielu korral võib-olla proovitakse leppida, kui kui see ei õnnest, mis on väga tõenäoline, siis tuleb lahutamisprotsessiga tegelema hakata. See on aega nõudev, närve sööv ning stressi tekitav.
Mul oli üks tuttav, kes oli oma mehega koos mingi 10 aastat ning lõpuks võttis ta aru pähe ning lahutas. Minu tuttav ise tahtis lahutada, kuid ta oli lahutusprotsessi ajal nagu elav vare, kes nuttis kogu aeg. Kas sellist asja on siis vaja?
Mina toetan vaba abielu (see vist on see, kui kaks inimest elavad lihtsalt koos) ning see on tulevikule mõeldes väga hea variant. See annab rohkem vabadust ning saab julgemalt oma asjadega tegeleda. Kui peaks sinna ka mingi jõnglane sündima, siis alati on olemas ka vanavanemad, kes last valvata saavad. Mulle see variant, et vanavanemad praktiliselt kasvatavad last, ei meeldi, kuna see on siiski last vanemate ülesanne oma järeltulija eest hoolitseda, mitte seda kohustust oma vanemate peale lükata. Minu õde teeb oma vanema lapsega nii.
Siis kui kuningas Henry VI või VIII abielu välja mõtles, siis seda omamise eesmärgil. Abielu ju tähendab, et kumbki osapool ei tohi teist petta. Henry sai omada mingit naist ning abielusidemed ei lubanud naisel teiste meestega olla. Kuid kes see hakkab kuningat keelama? Kunn võis teha, mis tahtis ning isegi iganädalaselt lossis orgiaid korraldada. Keegi ei tohtinud näpuga näidata ning öelda, et see on vale. Ja kui ma õigesti mäletan, siis sel ajal oli lahutus ka kahepoolne asi. Naine tahtis lahutada, kunn ei tahtnud ning kummalisel kombel oli naine järgmine päev surnud. Naine oli kogemata arseeni joonud arvates, et tegu on veiniga. Kummaline!? Henry oli vist abielus mingi 4-5 korda.
Praegu tagasi selle aja peale mõeldes, kui Henry oma tegusid tegi, siis tundub kohati kuningas teguviis naljakana. Kuid selles pole midagi naljakat, kui tänapäeval üritavad abikaasad üksteisest samamoodi lahti saada, et saavutada teatud eesmärk. Kas selleks on siis armukadedus, lihtsalt kättemaks või elukondlustuse raha. Sest nagu teada loob abielu teatud võimalusi, mille pärast ollakse ka nõus tapma. Näiteks, abielu korral on mehe või naise esmaseks pärijaks abikaasa, mitte lapsed või keegi vanematest. Sellega on abikaasal elukindlustuse raha juurde esimesena juurdepääs. Vat kui huvitav. Kes küll sellise asja välja mõtles? Ma arvan, et keegi, kes oli ise vaene, kuid abiellus rikka kaasaga, et pappi saada.
Seega, kallid tulevased abiellujad, ärge looge ametliku liitu. Sest mis see abielu ikka on? Eestis näiteks ei olda ametlikult abielu, kui lasta ennast kiriklikult laulatada, see asi toimib ainult kristlikes maades. Eestis on vaja visata allkirjad kuskile paberile, mis näitab teie abielu liitu. Seega, abielu on ametlikult vaid paberileht, millel on teie allirjad. Ning see paber kaotab kehtivuse, kui kirjutatakse all vastavale paberile. Kui emotsionaalne side, mis algselt panigi abielluma, võib kaduda juba esimese nädala jooksul ja siis on jama kaelas.
Parem säästke raha ja ärge abielluge. Elage koos ning nautige elu. Kui see ei toimi, siis pekske oma kaasa majapidamisest välja.
No comments:
Post a Comment